- OMX Baltic0,67%305,18
- OMX Riga−0,72%931,98
- OMX Tallinn0,07%2 016,87
- OMX Vilnius0,39%1 317,76
- S&P 5000,88%6 834,5
- DOW 300,38%48 134,89
- Nasdaq 1,31%23 307,62
- FTSE 100−0,4%9 858,13
- Nikkei 2251,81%50 402,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,95
- OMX Baltic0,67%305,18
- OMX Riga−0,72%931,98
- OMX Tallinn0,07%2 016,87
- OMX Vilnius0,39%1 317,76
- S&P 5000,88%6 834,5
- DOW 300,38%48 134,89
- Nasdaq 1,31%23 307,62
- FTSE 100−0,4%9 858,13
- Nikkei 2251,81%50 402,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%92,95
Kaarel Ots: kui soovime turvalisust ja jõukust, peame arendama kapitaliturgu
Viimastel aastatel on avalikus arutelus domineerinud sõna turvalisus ja seda põhjusega. Konkurentsivõime on seevastu jäänud tagaplaanile, kuigi just tugev ja konkurentsivõimeline majandus on turvalisuse eelduseks, kirjutab FinanceEstonia juhatuse esimees ja Nasdaq Balti börside juht Kaarel Ots.
Konkurentsivõimelise majanduse aluseks on tugev finantssüsteem. Kapitaliturud koos pangandusega ei ole abstraktsed finantsmehhanismid, vaid riigi majanduse vereringe. Need on sama olulised infrastruktuurid nagu teed või elektrivõrgud, kuid ometi alahinnatakse kapitaliturgude rolli liiga sageli.
Toimiv kapitaliturg annab kodanikele võimaluse investeerida oma tulevikku ja saavutada suurem rahaline iseseisvus. See aitab ettevõtetel rahastada kasvu ning võimaldab valitsustel mitmekesistada rahastamisallikaid - just seda haavatavust tõi valusalt esile 2008. aasta finantskriis, mil avatud ja pankadest tugevalt sõltuvad majandused said kõige rängema löögi.
Üks peamisi näitajaid kapitalituru tervise hindamisel on börsil noteeritud instrumentide turukapitalisatsiooni ja SKP suhe. Börs on seega kapitalituru suurim osaline. Kui riigid kõrvuti panna, jäävad Balti riigid Euroopa Liidu keskmisele neljakordselt alla. Euroopa Liit ise jääb aga omakorda USA-le alla ligikaudu samas suurusjärgus.
Mario Draghi märkis juba 2016. aastal, et „...majanduse rahastamine mitme kanali kaudu on parem kui ainult ühe kaudu. Kapitaliturud võivad olla kasulik „tagavararatas"."
Mario Draghi märkis juba 2016. aastal, et „...majanduse rahastamine mitme kanali kaudu on parem kui ainult ühe kaudu. Kapitaliturud võivad olla seejuures kasulik „tagavararatas"."
Ometi tuleb kümme aastat hiljem 75% ettevõtete rahastamisest Euroopas endiselt pangalaenudest, vastupidiselt USA mudelile.
Edusamme ja positiivseid arenguid on märgata, kuid ambitsiooni on enamaks. Näiteks:
- aktsiaturg ja finantskirjaoskus on järjekindlalt kasvanud;
- ettevõtete investorsuhtlus on märgatavalt paranenud;
- võlakirjaturg on viimastel aastatel selgelt elavnenud;
- regionaalne koostöö edeneb: alates 2023. aastast on Eesti, Läti ja Leedu osa regionaalsest indeksist MSCI Baltic. Käesoleva aasta kevadest liideti meid koos Rumeenia ja Sloveeniaga uue alamindeksiga Advanced Frontier Markets. Ometi oleme endiselt liigitatud kui "frontier" ehk ääremaaks.
Miks see oluline on?
Suur osa kiiresti kasvavatest passiivsetest investeeringutest (ETF-id) järgib erinevaid indekseid. Mahuline erinevus nn ääremaa-turgude ja arenenud piirkondade vahel on aga tohutu, mitmesaja kordne. Eesti võimalused liikuda järgmisele tasemele on nüüd küll pisut paremad, kuid väljakutsed püsivad, sest üks olulisemaid kriteeriume on börsil noteeritud ettevõtete koguturuväärtus. Lihtsalt öeldes: suurus loeb.
Eesti võimalused liikuda järgmisele tasemele on nüüd küll pisut paremad, kuid väljakutsed püsivad, sest üks olulisemaid kriteeriume on börsil noteeritud ettevõtete koguturuväärtus.
Meie börsiettevõtete tänased turuväärtused on sellised nagu need on väga lihtsal põhjusel: meil on olnud 34 aastat turumajanduse ja kapitalituru ülesehitamiseks. Sama kaua on olnud meie ettevõtetel aega kasvada. Seetõttu julgen öelda, et see ongi meie tänane tase ning meil tasub selle üle uhke olla. Lihtsalt võrdluseks, Rootsi börs tähistas hiljuti oma 170. juubelit.
Mark Twainile omistatakse ütlust, et ajalugu ei pruugi korduda, kuid ta riimub sageli. Sajand tagasi koges Ameerika nn „möllavaid kahekümnendaid". Neile järgnenud 1929. aasta krahh muutis investorite hoiaku pessimistlikuks - „mitte kunagi enam".
Kuid pärast teist maailmasõda käivitas Wall Street 15 aastat kestnud kampaania „Own Your Share (of American Business)", julgustades kodanikke saama USA ettevõtete aktsionärideks. Külma sõja ajal seoti investeerimine ja kapitalism laiemasse võitlusesse kommunismiga, eesmärgiga tugevdada nii riigi julgeolekut kui ka majandust. Nii kujunes rahalisest iseseisvusest mitte ainult majanduslik siht, vaid ka riikliku julgeoleku küsimus.
Kui soovime samuti turvalisust ja jõukust, peame seadma prioriteediks kapitaliturgude arendamise. Suur töö tehakse ära erasektoris, kuid valitsused saavad ja peavad siin eeskuju näitama:
- luues selge kapitalituru arendamise strateegia;
- kiirendades finantskirjaoskuse arengut, sh pakkudes jaeinvestoritele senisest atraktiivsemaid investeerimisvõimalusi;
- luues stabiilse finantskeskkonna pika vaatega kapitalile.
Head eeskujud on nakkavad ning koostöö on võtmetähtsusega. Alustamiseks pole paremat aega kui praegu.
Seotud lood
Kui soovime, et Eesti ei jääks püsivalt allhankijaks ja regionaalseks satelliidiks, vaid looks ise rahvusvahelisi ettevõtteid, vajab kohalik rahastamisraamistik rohkem riskijagamist riigi, pensionisüsteemi ja pankade vahel, kirjutab OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu.
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Miks maksavad Balti ettevõtted nii suuri võlakirjaintresse? Sest Balti säästjatel on omapärane trump
Eesti inimestel seisab praegu pangakontodel 23 miljardit eurot, kuid Eesti võlakirjaturu maht on kõigest 0,6 miljardit eurot. Eesti aktsiaturu maht on küll suurem, aga ikkagi tagasihoidlik 5 miljardit eurot.
Riias asuva äri- ja bürookvartali Preses Nama Kvartāls arendaja AS PN Project tegi senistele investoritele oma võlakirjaprogrammi raames esimese intressimakse ning käivitab nüüd programmi kaheksanda emissiooni, pakkudes investoritele 9,5% aastast tootlust poolaastaste kupongimaksetega.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele