Miks maksavad Balti ettevõtted nii suuri võlakirjaintresse? Sest Balti säästjatel on omapärane trump

Viimastel kuudel on kõlanud üha enam väiteid, et kohalikul kapitaliturul käib võlakirjade buum. Tõsi, börsil toimub emissioone rohkem kui kunagi varem, kuid pelgalt aktiivsus ei ole veel buum. Tegelikult oleme alles turu struktuurse muutuse alguses, kirjutab Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.

Kui jutt läheb investeerimisele, kõlavad aktsiad ja võlakirjad sageli nagu pehme turvapadi, millele võib rahulikult pea toetada. „Need on ju kindlad asjad,“ arvab nii mõnigi. Tegelik pilt on aga märksa kirjum – ja vahel ebamugavalt kõva.

Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.

„Mitmed investorid on meie käest küsinud, kas täna on veel ikka õige aeg võlakirjadesse investeerida. Vastame: jah,“ kirjutab varahaldusfirma Avaron oma blogis. „Ettevõtted endiselt emiteerivad uusi võlakirju tasemetel 6-10%, mistõttu on investori võimalik hajutatult investeerida võlakirjadesse tasemel 7-8%+.“

Riias asuva äri- ja bürookvartali Preses Nama Kvartāls arendaja AS PN Project tegi senistele investoritele oma võlakirjaprogrammi raames esimese intressimakse ning käivitab nüüd programmi kaheksanda emissiooni, pakkudes investoritele 9,5% aastast tootlust poolaastaste kupongimaksetega.