21. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise reeglid muutusid Euroopa Liidus oluliselt alates 2015. aasta esimesest jaanuarist. Nii viidi ka käibemaksuseadusesse (KMS) sisse MOSS erikord (Elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord). KMS kohaselt maksustatakse elektroonilise side ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamine alati kliendi asukoha järgi, seda isegi eraisikutest lõppklientide puhul.

Selline regulatsioon põhjustab aga maksumaksjatele küllaltki suurt halduskoormust. Kuidas kliendi asukoht kindlaks teha ja kuidas erinevatesse liikmesriikidesse õige käibemaksu summa maksta? Kui teenuse ostjaks on maksukohustuslane, siis on kliendi asukoha määramine suhteliselt lihtne. Ostja väljastab oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja teenuse osutaja esitab 0% maksumääraga arve. Juhul kui klient on eraisik, siis tuleb teenuse osutajal kindlaks teha kliendi isik ja selle järgi maksustada teenus kliendi asu- või elukoha järgi. MOSS erikorda saab rakendada selleks, et maksukohustuslasel oleks võimalik vältida käibemaksukohustuslaseks registreerimist kõigis eraisikust klientide asukohariikides.

Vabariigi Valitsus esitas 16.08. uuesti Riigikogule KMS muutmise eelnõu, mille kohaselt peaks elektrooniliste teenuste osutajate olukord minema natuke lihtsamaks. Eelnõu kohaselt vabastatakse ettevõtjad eraisikust kliendi asukoha järgi käibemaksukohustusest, kui nad osutavad elektroonilisi teenuseid väheses mahus.

KMS eelnõuga sätestatakse KMS §-s 10¹ põhimõte, et kui isiku piiriüleselt lõpptarbijale osutatavate elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive kalendriaastas ei ületa 10 000 eurot, siis ta maksustab sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenustega ka piiriüleselt osutatud teenused oma asukohariigi reeglite kohaselt. See tähendab, et eelnimetatud juhul teenuse osutaja deklareerib piiriüleselt osutatavate teenuste käibe oma siseriiklikul käibedeklaratsioonil siseriikliku käibena. Ka arve väljastamisel järgib ta oma asukohariigi reegleid. Ehk siis olukord läheb kergemaks nendele maksumaksjatele, kes väga palju piiriüleselt elektroonilisi teenuseid ei osuta. Eelnõu on Riigikogule esitatud ja kõigi eelduste kohaselt peab uus KMS redaktsioon jõustuma 1. jaanuaril 2019.