Autor: Liina Laks • 30. oktoober 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mintose juht: Baltikum annab fintech-idudele eelise

Läti ühisrahastusplatvormi juht Martins Sulte investeerib ka ise jõuliselt ühisrahastusse ja räägib, mis seis praegu laenuturul on.
Mintose juht Martins Sulte.
Foto: gatis rozenfelds

Napilt kolm aastat tagasi rajatud Mintosesesse on praeguseks jõudnud ka 7000 Eesti päritolu investorit. Platvorm ise kasvab mühinal, kuid investorite seast kostab nurinat, et häid laene on raske leida. Martins Sulte usub, et ühisrahastuse parimad päevad on veel ees ning parim otsus, mida Mintos teha sai, oli Londonisse mitte kolida – eelise annab just Baltikum.

Äripäev intervjueeris teid esimest korda 2015. aastal. Mintos oli alles lapsekingades ja nüüd räägite juba enam kui 1 miljardi euro suurusest laenude mahust. Kuidas nii kiire kasv tuli?

Miljardieurose laenumahu jätsime seljataha juba sel suvel, kolm ja pool aastat peale alustamist. See näitab meie ärimudeli potentsiaali, et sellel on tulevikku, aga see on alles algus. Meil oli algusest peale globaalne ambitsioon ja praegu on meil juba enam kui 50 alternatiivset laenupakkujat üle kogu maailma. Ma ise usun, et strateegiline otsus peakontor Riias hoida on praegu üks meie suurimad eeliseid. Kõikvõimalikud kulud – üür, transport, kommunikatsioonid – on siin palju atraktiivsemad kui näiteks Londonis. See muudab meid konkurentsivõimelisemaks.

Läti on ideaalne paik finantssektori idufirmade jaoks. Ja Balti riigid üldiselt liiguvad selles suunas, et nad pole enam lihtsalt piiriala Euroopa ja Venemaa vahel, vaid see areneb Euroopa kõige olulisemaks fintech-piirkonnaks.

Investorid saavad head tootlust teenida ja saavad ligipääsu uutele hajutamisvõimalustele – erinevatele laenajatele, laenutüüpidele, laenupakkujatele ja regioonidele.

Kuna investorite hulk on Mintoses suur, siis saavad laenud kiiresti finantseeritud – kuus finantseeritakse enam kui 100 miljoni euro eest laene.

Kokku on investorid pannud Mintosesse 1,16 miljardit eurot. Keskmise investori portfelli maht on 4500 eurot.

Aasta alguses kirjutas ExploreP2P, et 2017 polnud Mintose jaoks sugugi täiuslik aasta. Kuidas on tänavu?

Mina ei mäleta, et oleksin midagi sellist öelnud. Meie käive enam kui neljakordistus 2017. aastal enam kui 2,1 miljoni euroni ja puhaskasum oli 0,2 miljonit eurot. Alates algusest on iga järgnev päev ja iga järgnev aasta olnud parem kui eelmine. Möödunud aastal investeerisime olulises mahus inimestesse, tehnoloogiasse ja platvormi. Investorite arvu suurenemine tuligi suuresti platvormi kasutajamugavuse parandamisest. Praegu registreerib igal nädalal üle 1000 uue kasutaja.

Sel aastal keskendume nii platvormile kui ka investorite nõudluse suurendamisele, samuti uutele piirkondadele – Aafrikale, Ladina-Ameerikale ja Kagu-Aasiale. Meil on väga hea meel, et oleme juba kolme aastaga kasumisse saanud, tänapäeval pole see idufirma jaoks tavaline. Aga praegu on kasv meile olulisem kui kasumlikuks saamine. (P2P laenude turuosa Euroopas 46%, platvorm üks suurimaid oma alal maailmas – toim.)

Martins Sulte, Mintose juht
Võimalus paari klikiga laenudesse üle kogu maailma investeerida muutis iga tavalise vaba rahaga kodaniku investoriks.

Kuidas ühisrahastusturg teile praegu paistab? Kas ees ootavad head kasvuajad või kasvab turg nüüd aeglasemas tempos?

Hiljuti olime tunnistajaks sellele, kuidas mitmed fintech-idud hüppasid börsile, näiteks Funding Circle Londonis ja Soome ühisrahastusplatvorm Fellow Finance. See näitab, et turg muutub küpsemaks ja edukad idud, kaasa arvatud Mintos, muutuvad arvestatavateks globaalseteks mängijateks.

Turu arenemise kiirus püsib suurena, kuna tööstusel on tohutu potentsiaal. Aina enam ja enam inimesi saab P2Pga kogemuse ja hakkab seda paremini mõistma. Ühisrahastust peetakse juba üheks suureks investeerimisvõimaluseks ka peavoolumeedias, nii et turu tulevik näeb helge välja!

Uus põlvkond muudab seda, kuidas me finantstööstust mõtestame. Võimalus paari klikiga laenudesse üle kogu maailma investeerida muutis iga tavalise vaba rahaga kodaniku investoriks. Kliendilt kliendile laenutööstus, mis on osa alternatiivsest laenuturust, tõi kaasa võimalusi nii laenajatele kui ka investoritele. Ja selle tulemusena pole pankadel enam laenuturu monopoli.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077