Autor: Villu Zirnask • 4. oktoober 2019

Seepärast on asi lahendatud nullkupongiga või väga väikese kupongiga (näiteks 0,10%) võlakirjadega, mida müüakse preemiaga nominaali suhtes. Näiteks Soome emiteeris septembri alguses kolme miljardi euro eest 5aastaseid võlakirju, mille intressikupong on 0,00%. Investoritel tuli ühe võlakirja eest maksta Soome riigile 103,775 eurot, aga viie aasta pärast saavad nad tagasi vaid võlakirja nominaalväärtuse ehk 100 eurot. Tootluseks teeb see –0,734% aastas. Kogusummast rääkides: praegu sai Soome laenuandjatelt 3,11325 miljardit eurot, viie aasta pärast maksab tagasi ainult 3 miljardit eurot. 113,25 miljonit nagu maast leitud ...

Soome või Saksa riigivõlakirjad on keskmisele ettevõtjale siiski kauge teema ja palju lähemal pole ka Taanis negatiivse intressiga andma hakatud hüpoteeklaenud. Negatiivse hoiuseintressiga on samuti kokku puutunud vaid vähesed ülisuured hoiustajad, mitte tavalised inimesed ja ettevõtted.

Viimased makromajandusprognoosid viitavad, et negatiivseid intresse põhjustav Euroopa Keskpanga rahapoliitika jääb sellele kursile pikaks ajaks. Ja võibolla pole praeguste erakordselt madalate intressimäärade juurpõhjus üldsegi keskpangad, vaid kaks põhimõttelise tähtsusega muutust ühiskonnas – inimeste oodatava eluea tõus, mis suurendab vajaliku säästu hulka, ja uued tehnoloogiad, mis ei ole tihti nii kapitaliintensiivsed kui senised. Keda huvitavad teooriad ja spekulatsioonid, kuidas negatiivsete intresside laienemine pikapeale äriprotsesse võib mõjutama hakata, saab neist pikemalt lugeda Äripäeva Finantsjuhtimise Teabevara värsketest peatükkidest.

Loe ka teisi Finantsjuhtimise Infolehe septembrikuu lugusid.

Eestil jäi saamata 122 miljonit eurot käibemaksutulu

Eesti käibemaksulõhe – 5,4% potentsiaalsest käibemaksutulust – kuulub Euroopa Liidu väikseimate hulka ja on alates esimesest uuringust 2013. aastal langenud 9 protsendipunkti. Esialgsel hinnangul jäi Eesti 2018. aasta käibemaksulõhe 2017. aastaga ligikaudu samale tasemele. Loe ka teiste Euroopa riikide kohta.

Nõudlus audiitorteenuste järele tõusis rekordtasemele

Eesti ettevõtete huvi audiitorteenuste vastu püstitas 2018.–2019. majandusaastal uue rekordi, lüües eelmise, 2015.–2016. aasta tipptaseme. Kuidas aga audiitorbüroodel üldiselt läheb?

Metsamaast on saanud populaarne investeerimisobjekt. Kas ettevõtjad kajastavad selle väärtust õigesti?

19% Eesti metsamaast kuulus 2017. aastal juriidilisest isikust erametsaomanikele. Kasvab nii juriidilistest isikutest metsaomanike arv kui ka neile kuuluva metsamaa pindala. Kas need ettevõtjad kajastavad selle väärtust õigesti?

Viis ettepanekut Eesti maksejõuetusõiguse paremaks muutmiseks

Eesti maksejõuetusõigus ei taga võlausaldajate ühiste õiguste ja huvide kaitset, kui võlgnikuga seotud võlausaldajad osalevad maksejõuetusmenetlustes. Maksejõuetusõigust tuleks seetõttu täiendada sätetega, mille kehtestamisel sobivad eeskujuks asjakohased Saksamaa regulatsioonid. Toome teieni viis ettepanekut.

Kuidas tuvastada ja tõestada pankrotti läinud ettevõtte üleminekut uude äriühingusse?