Mida tähendab negatiivne intress?

Seepärast on asi lahendatud nullkupongiga või väga väikese kupongiga (näiteks 0,10%) võlakirjadega, mida müüakse preemiaga nominaali suhtes. Näiteks Soome emiteeris septembri alguses kolme miljardi euro eest 5aastaseid võlakirju, mille intressikupong on 0,00%. Investoritel tuli ühe võlakirja eest maksta Soome riigile 103,775 eurot, aga viie aasta pärast saavad nad tagasi vaid võlakirja nominaalväärtuse ehk 100 eurot. Tootluseks teeb see –0,734% aastas. Kogusummast rääkides: praegu sai Soome laenuandjatelt 3,11325 miljardit eurot, viie aasta pärast maksab tagasi ainult 3 miljardit eurot. 113,25 miljonit nagu maast leitud ...

Soome või Saksa riigivõlakirjad on keskmisele ettevõtjale siiski kauge teema ja palju lähemal pole ka Taanis negatiivse intressiga andma hakatud hüpoteeklaenud. Negatiivse hoiuseintressiga on samuti kokku puutunud vaid vähesed ülisuured hoiustajad, mitte tavalised inimesed ja ettevõtted.

Viimased makromajandusprognoosid viitavad, et negatiivseid intresse põhjustav Euroopa Keskpanga rahapoliitika jääb sellele kursile pikaks ajaks. Ja võibolla pole praeguste erakordselt madalate intressimäärade juurpõhjus üldsegi keskpangad, vaid kaks põhimõttelise tähtsusega muutust ühiskonnas – inimeste oodatava eluea tõus, mis suurendab vajaliku säästu hulka, ja uued tehnoloogiad, mis ei ole tihti nii kapitaliintensiivsed kui senised. Keda huvitavad teooriad ja spekulatsioonid, kuidas negatiivsete intresside laienemine pikapeale äriprotsesse võib mõjutama hakata, saab neist pikemalt lugeda Äripäeva Finantsjuhtimise Teabevara värsketest peatükkidest.