Veel üks aruandluskohustus ettevõtjatele

Majandusaasta aruanne võib olla suurepärane visiitkaart ja senisest edukama äri pandiks, kuigi Eesti ettevõtjad ei ole nende esitamisel ülemäära aktiivsed. Eelmine aasta oli erandlik: aruandeid võis esitada arvestatavalt hiljem ja neid saabuski õigeaegselt rohkem.

Kui ettevõte on kasvanud sobiva suuruseni, kasum on korralik ja raha jagub, on aeg tõsta efektiivsust ja luua süsteem, mis toimiks ka siis, kui sina omanikuna enam igapäevaselt mikrotasandil ettevõtte juhtimisega ei tegele. See tähendab, et kui käivitusfaasis on ettevõtjad sageli üheaegselt nii omaniku, juhatuse liikme, tegevjuhi kui töötaja rollis, siis nüüd võiks hakata mõtlema tegevjuhi ja töötajate palkamisele. Rollide ümbermängimine eeldab aga, et oled sisse seadnud korralikud süsteemid – seda nii aruandluse kui tööprotsesside mõistes.

Süsteemne rahavoogude juhtimine üks olulisemaid eeldusi ettevõtte igapäevaseks toimimiseks ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Kui rahavood on ebapiisavad, väljendub see koheselt ka ettevõtte finantsides – tekivad raskused tarnijate arvete või maksude tasumisel. Samuti pidurdub ettevõtte kasv. Aruandluse postituste seeria III osas räägime sellest, milliseid aruandeid rahavoogude juhtimisel kasutada ning kuidas juhtida rahavoogusid selliselt, et see ettevõtte arengut toetaks, mitte ei takistaks.

Ettevõtte tegevuse laienedes ja müügitulu kasvades on oluline jälgida, kuidas muutuvad ajas raha ja kasum. Kas kasum kasvab lineaarselt müügituluga? Kuidas muutuvad samal ajal kulud? Ettevõtte numbriliste näitajate jälgimine annab sulle väärtuslikku infot, kuidas oma äri ja kasumit stabiilselt kasvatada. Et oluliste näitajatega kursis olla, sea sisse tõhus aruandlussüsteem.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.