Autor: Finantsuudised.ee • 28. detsember 2023

Uuel aastal jõustuvad maksumuudatused

2024. toob kaasa käibemaksumäära ja aktsiisimäära tõusu, pensioniealistel inimestel tõuseb maksuvaba tulu ning saab juba esitada avalduse suuremaks panustamiseks kogumispensionisse alates 2025. aastast. Maamaksu arvutatakse esimest korda uuenenud maa hinna alusel ja laieneb kodualuse maa soodustus. Tuludeklaratsioonil saab viimast korda kasutada mitmeid maksusoodustusi ja peab teadma, et veebiplatvormid edastavad inimeste tulude kohta info maksu- ja tolliametile.
Uuel aastal tõusevad mõned maksud.
Foto: Liis Treimann

Käibemaks

Alates 1. jaanuarist tõuseb käibemaksu määr 2 protsendipunkti võrra. See tähendab lihtsustatult, et kui kaupmees pidi 10-eurose toote pealt varem tasuma riigile käibemaksu 2 eurot, siis alates jaanuarit peab ta sama summa pealt riigile tasuma 2 eurot ja 20 senti.

Aktsiisimaks

Kasvab ka aktsiisimäär, kange alkoholi (40 vol) liitri pealt peab kaupmees riigile aktsiisi tasuma 0,38 eurot rohkem ja 5eurose sigareti paki pealt peab aktsiisi tasuma 0,08 eurot rohkem.

Pensioniealiste maksuvaba tulu

Kõik 2024. aastal vanaduspensioni ikka jõudvad inimesed saavad kohe aasta algusest hakata kasutama suuremat maksuvaba tulu. Vanaduspensioniealiste inimeste maksuvaba tulu tõuseb koos keskmise pensioniga 72 euro võrra – 2024. aastal on vanaduspensioni ikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas (2023. aastal oli 704 eurot kuus ja 8448 eurot aastas).

Teise samba maksed

Kõigile neile, kes veel pensioniikka pole jõudnud, on oluline teada, et jaanuarist 2024 võimaldatakse teise sambaga liitunud isikutel soovi korral tõsta oma 2% kogumispensioni makse määra 4%-le või 6%-le. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pensioniregistri pidajale või kontohaldurile (01.01.2024–30.11.2024) ning uus makse määr hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025.

Maamaks

Hiljemalt 15. veebruariks väljastab maksu- ja tolliamet maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja. Kuigi maa väärtus Eestis on võrreldes viimase hindamisega 8,3 korda tõusnud, ei tõuse maamaks 2024. aastal samas suurusjärgus.

Selle ärahoidmiseks vähendati maksumäärasid ja seati nn kaitsemehhanism – 10-protsendiline (või 5-eurone) piirmäär. See tähendab, et üldjuhul ei suurene maamaks võrreldes eelmise aastaga rohkem kui 10%. Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis kasvab maamaks 5 euro võrra.

Samuti säilivad 2024. aastal kõik senised maksuvabastused ja -soodustused. Veelgi enam, 2024. aastast lisandub kodualuse maa soodustus ka liitsihtotstarbega maaüksusele, kui üks sihtotstarvetest on elamumaa. Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.

Tulumaks

Järgmisel tuludeklaratsioonil säilivad kõik senised soodustused

Kaovad senised soodustused

Kuigi järgmisel tuludeklaratsioonil säilivad kõik senised soodustused, kaob alates 1. jaanuarist ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

- täiendavat maksuvaba tulu laste eest;

- täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning

- eluasemelaenu intresse.

See tähendab, et füüsilise isiku 2023. aasta kohta tehtavas tuludeklaratsioonis on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris–mais seda õigust enam pole.

Säiib aga õigus maksustatavast tulust maha arvata:

- koolituskulusid ja

- annetusi.

kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses Eestis maksustatavast tulust. Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata kolmanda pensionisamba sissemakseid kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Platvormid peavad edastama andmed

Veebiplatvormid peavad hiljemalt 31. jaanuariks maksu- ja tolliametile edastama andmeid seal 2023. aastal tegutsenud müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta.

Nimelt on platvormihalduritel kohustus esitada teavet müüjate või teenusepakkujate kohta, kes viivad platvormi vahendusel tasu eest läbi vähemalt ühte järgmistest tegevustest:

- kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine (näiteks eluruumi lühiajaline rent Airbnb's);

- aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine (näiteks Stebbys massaažiteenuse osutamine);

- asja võõrandamine (näiteks oma valmistatud käsitöö ehete müümine Yagas);

- transpordivahendi rendile või üürile andmine (näiteks Autolevi vahendusel auto rentimine).

Platvormihalduritel tuleb teavet koguda ja esitada nii platvormil tegutsevate Eesti, kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslaste kohta. Teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta saadud teabe edastame vastavate riikide maksuhalduritele. Samal põhimõttel edastavad ka teised liikmesriigid meile sealsetelt platvormihalduritelt kogutud teabe Eesti maksukohustuslaste kohta.

Inimese kohta rakendub platvormile aruandluskohustus hetkest, kui ta teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro.

Maksu- ja tolliametil on edaspidi tänu andmetele võimalik kiiremalt ja tõhusamalt kontrollida, kas tuludeklaratsioonil esitatud andmed vastavad inimestele tegelikele sissetulekutele. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis peavad tulude olema deklareeritud alates esimesest tehingust.

Jätkuvalt ei kaasne maksukohustust isiklike, kasutatud asjade müügiga. Samuti ei maksustata selliseid tehinguid, millelt ei ole reaalset tulu saadud. Näiteks kui üks inimene kogub postikulu jaotamise eesmärgil kokku grupi inimesi, et teisest riigist kaupa tellida ning iga tellija saab oma tellitud kauba kätte ilma täiendava vahendustasuta, siis sellisel juhul ei teeni grupi koondaja tulu, millelt tuleks tasuda tulumaksu.

Piiriüleste maksete andmed

Ka makseteenuste pakkujad nagu näiteks, krediidiasutused ja makseasutused ning finantsteenuseid osutavad postiteenuse osutajad peavad järgmisest aastast hakkama MTAle andmeid esitama. Info tuleb saata makse saajate kohta, kes saavad vähemalt 25 piiriülest makset kvartalis. Andmeid tuleb hakata esitama alates 1. jaanuarist 2024 kvartaalselt igale kvartalile järgneva kuu lõpuks.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077