Strateeg: kaubandussõja majanduslikud tagajärjed USA-le ja Euroopale

USA president Donald Trump on oma esimeste ametinädalate jooksul püüdnud mitmete korralduste abil lammutada rahvusvahelist korda, mida USA aitas luua pärast Teist maailmasõda. Käimas on kõigi mitmepoolsete organisatsioonide läbivaatamine, et otsustada, kas USA peaks jääma või lahkuma. Trump on otsustanud ka rahvusvahelise kaubandussüsteemi uppi lüüa.

Olles aastaid töötanud arenevate turgude ökonomistina, kõigepealt Rahvusvahelises Valuutafondis ja seejärel Wall Streetil, tunnen ma ära kui arengumaa on hädas. Mul on valus seda öelda, kuid Ameerika Ühendriikide majanduses on praegu palju samasuguseid hoiatusmärke. Veelgi hullem on see, et oma suuruse tõttu on Ameerikal maailmamajandusele palju suurem mõju kui mis tahes muul maal.

USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus kehtestada Hiinast pärit impordile 60-protsendiline ja ülejäänud impordile 10-20-protsendiline tollimaks on vallandanud arutelu selle üle, kas selline poliitika ikka on tõesti nii halb. Tollimaks on ju tarbimismaks ja enamik majandusteadlasi peab tarbimismakse tulumaksust paremaks, kuna need on tõhusamad ja lihtsamini hallatavad.

Trump kehtestas eelmisel nädalavahetusel Kanada ja Mehhiko impordile 25-protsendilise ning Hiinale 10-protsendilise tollimaksu. Nüüdseks on teada, et Kanada ja Mehhiko tollimaksude jõustumine lükkub kuu võrra edasi.

Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.