Strateeg: kaubandussõja majanduslikud tagajärjed USA-le ja Euroopale

USA president Donald Trump on oma esimeste ametinädalate jooksul püüdnud mitmete korralduste abil lammutada rahvusvahelist korda, mida USA aitas luua pärast Teist maailmasõda. Käimas on kõigi mitmepoolsete organisatsioonide läbivaatamine, et otsustada, kas USA peaks jääma või lahkuma. Trump on otsustanud ka rahvusvahelise kaubandussüsteemi uppi lüüa.

Olles aastaid töötanud arenevate turgude ökonomistina, kõigepealt Rahvusvahelises Valuutafondis ja seejärel Wall Streetil, tunnen ma ära kui arengumaa on hädas. Mul on valus seda öelda, kuid Ameerika Ühendriikide majanduses on praegu palju samasuguseid hoiatusmärke. Veelgi hullem on see, et oma suuruse tõttu on Ameerikal maailmamajandusele palju suurem mõju kui mis tahes muul maal.

USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus kehtestada Hiinast pärit impordile 60-protsendiline ja ülejäänud impordile 10-20-protsendiline tollimaks on vallandanud arutelu selle üle, kas selline poliitika ikka on tõesti nii halb. Tollimaks on ju tarbimismaks ja enamik majandusteadlasi peab tarbimismakse tulumaksust paremaks, kuna need on tõhusamad ja lihtsamini hallatavad.

Trump kehtestas eelmisel nädalavahetusel Kanada ja Mehhiko impordile 25-protsendilise ning Hiinale 10-protsendilise tollimaksu. Nüüdseks on teada, et Kanada ja Mehhiko tollimaksude jõustumine lükkub kuu võrra edasi.

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?