Strateeg: kaubandussõja majanduslikud tagajärjed USA-le ja Euroopale

USA president Donald Trump on oma esimeste ametinädalate jooksul püüdnud mitmete korralduste abil lammutada rahvusvahelist korda, mida USA aitas luua pärast Teist maailmasõda. Käimas on kõigi mitmepoolsete organisatsioonide läbivaatamine, et otsustada, kas USA peaks jääma või lahkuma. Trump on otsustanud ka rahvusvahelise kaubandussüsteemi uppi lüüa.

Olles aastaid töötanud arenevate turgude ökonomistina, kõigepealt Rahvusvahelises Valuutafondis ja seejärel Wall Streetil, tunnen ma ära kui arengumaa on hädas. Mul on valus seda öelda, kuid Ameerika Ühendriikide majanduses on praegu palju samasuguseid hoiatusmärke. Veelgi hullem on see, et oma suuruse tõttu on Ameerikal maailmamajandusele palju suurem mõju kui mis tahes muul maal.

USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus kehtestada Hiinast pärit impordile 60-protsendiline ja ülejäänud impordile 10-20-protsendiline tollimaks on vallandanud arutelu selle üle, kas selline poliitika ikka on tõesti nii halb. Tollimaks on ju tarbimismaks ja enamik majandusteadlasi peab tarbimismakse tulumaksust paremaks, kuna need on tõhusamad ja lihtsamini hallatavad.

Trump kehtestas eelmisel nädalavahetusel Kanada ja Mehhiko impordile 25-protsendilise ning Hiinale 10-protsendilise tollimaksu. Nüüdseks on teada, et Kanada ja Mehhiko tollimaksude jõustumine lükkub kuu võrra edasi.

Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.