Strateeg: kaubandussõja majanduslikud tagajärjed USA-le ja Euroopale

USA president Donald Trump on oma esimeste ametinädalate jooksul püüdnud mitmete korralduste abil lammutada rahvusvahelist korda, mida USA aitas luua pärast Teist maailmasõda. Käimas on kõigi mitmepoolsete organisatsioonide läbivaatamine, et otsustada, kas USA peaks jääma või lahkuma. Trump on otsustanud ka rahvusvahelise kaubandussüsteemi uppi lüüa.

Olles aastaid töötanud arenevate turgude ökonomistina, kõigepealt Rahvusvahelises Valuutafondis ja seejärel Wall Streetil, tunnen ma ära kui arengumaa on hädas. Mul on valus seda öelda, kuid Ameerika Ühendriikide majanduses on praegu palju samasuguseid hoiatusmärke. Veelgi hullem on see, et oma suuruse tõttu on Ameerikal maailmamajandusele palju suurem mõju kui mis tahes muul maal.

USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubadus kehtestada Hiinast pärit impordile 60-protsendiline ja ülejäänud impordile 10-20-protsendiline tollimaks on vallandanud arutelu selle üle, kas selline poliitika ikka on tõesti nii halb. Tollimaks on ju tarbimismaks ja enamik majandusteadlasi peab tarbimismakse tulumaksust paremaks, kuna need on tõhusamad ja lihtsamini hallatavad.

Trump kehtestas eelmisel nädalavahetusel Kanada ja Mehhiko impordile 25-protsendilise ning Hiinale 10-protsendilise tollimaksu. Nüüdseks on teada, et Kanada ja Mehhiko tollimaksude jõustumine lükkub kuu võrra edasi.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.