Töötus on natuke suurem kui aasta tagasi, hõive püsib rekordilisel tasemel

Majanduse elavnedes tuleks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul hakata Eestil alates järgmisest aastast vähendama eelarvepuudujääki. Kiiresti kasvavate kaitsekulude taustal on tähtis tagada, et riigi võlakoorem ei hakkaks püsivalt kasvama.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Alates 11. juunist on hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,40%.

Keskmise palga kasv aeglustus aasta alguses 6,1%ni, võrreldes eelneva kvartali 8,3%ga. Aeglasem palgakasv oli ootuspärane, sest majanduskeskkond on küll paranenud, kuid endiselt nõrk ja tööturul on rohkem vaba tööjõudu.

Äsja avaldatud Rahandusministeeriumi majandusprognoos prognoosib selleks aasta majanduskasvuks 1,7, hinnatõusuks 5,2% ning palgakasvuks 4,9%. Nii nagu ka varasemate prognooside puhu jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik, et kui tööturg on suhteliselt heas seisus, siis miks prognoositav palgakasv on nii tagasihoidlik.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.