Müller: eelarvepoliitikast on järgmisel aastal oodata majandusele tugevat tõuget

Viimastel päevadel on usinamad Eesti majandusanalüütikud lahendanud probleemi, mille üle vähem usinad on pikalt pead murdnud: miks on Eesti tarbijate kindlustunne nii madal? Seda siis olukorras, kus Eesti tegelik majandusolukord on noh.. vähemalt rahuldav.

Kuigi tänavu teises kvartalis andsid majandusnäitajad mõningaid positiivseid signaale, ei saa veel rääkida laiapõhjalisest kasvust, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla panga sügisprognoosis. Tänavu oodatav 1% majanduskasv jääb alla meie potentsiaalile, kuid on ka märke, mis loovad eeldusi mõnevõrra suurema kasvu taastumiseks.

Eesti majandus kasvab sel aastal aeglaselt ja suuremat majanduskasvu on oodata järgmisel aastal, näitab OP Panga majandusolukorra analüüs. Investeeringud, tarbimise kasv ja mahukam tootmine aitavad majandusel hoogu koguda, samal ajal kui inflatsioon stabiliseerub.

Konjunktuuriinstituudi raporteeritud tarbijausalduse sügava languse puhul on selgelt üle poole tingitud nende 2022. aasta mais tehtud metoodikamuutusest, mitte inimeste tegeliku elujärje halvenemisest, väidab Salga analüütik Kaido Keerma.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.