Coop Panga laenuportfell kasvas aastaga 19%, ületades esimest korda panga ajaloos 2 miljardi euro piiri, selgub börsile avaldatud Coop Panga 2025. aasta auditeerimata majandustulemustest.

- Coop Panga juhatuse esimees Arko Kurtmann
- Foto: sergeizjuganov.com
Aastaga kasvas Coop Panga klientide arv 19 000 võrra ehk 9% ja ulatus aasta lõpuks 227 000 kliendini, kellest 108 000 olid aktiivsed arveldajad. Uutest klientidest olid 16 000 erakliendid ja 3 000 ärikliendid.
Coop Panga juhatuse esimees
Arko Kurtmann lausus, et üha enam järgneb konto avamisele ka põhipanga vahetus ja klient hakkab kasutama
Coop Panka oma peamise arvelduspangana. „Coop Panka kodupangana kasutavate klientide arvu kasvatamine on üks meie suurimaid eesmärke. Põhipanga vahetus on see, mis toob nõudmiseni hoiuste kasvu ning võimaldab alandada finantseerimiskulu," sõnas Kurtmann.
Põhipanga vahetus on see, mis toob nõudmiseni hoiuste kasvu ning võimaldab alandada finantseerimiskulu.
Coop Panga laenuportfell ulatus 2025. aasta lõpu seisuga 2,11 miljardi euroni, kasvades aastaga 340 miljoni euro võrra ehk 19%. Ärilaenude portfell kasvas aastaga 207 miljonit eurot ehk 27% ja kodulaenu portfell 125 miljonit eurot ehk 17%. Tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 6 miljonit eurot ehk 5% ja liisingu portfell 3 miljonit eurot ehk 2%. Panga laenude turuosa kasvas aastaga 6,5% pealt 7,1% peale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Coop Panga nõukogu valis juhatuse uueks liikmeks mullu septembris panga IT-juhina tööle asunud Alvar Pihlapuu. Panga juhatus jätkab nüüd kuueliikmelisena.
EIP Grupp pakub Coop Pangale kapitalileevendust, mis võimaldab pangal väljastada ettevõtetele kuni 249 miljonit eurot uusi laene. Uus rahastus suunatakse Eesti VKE-dele ja Mid-Cap ettevõtetele projektide elluviimiseks, mis edendavad soolist võrdõiguslikkust ja keskkonnakaitset.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?