Võitlus jätkub. Maksepettuste vastu aitab ennetus, koostöö ja teadlikkuse kasv

Eesti on maksete kiiruse poolest täna Euroopa tipus ja see on oluline väärtus nii inimestele kui ka ettevõtetele. „Kõik on huvitatud sellest, et Eesti pangandus saaks jätkuda digiriigile ja -ajastule kohaselt," ütles Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma. Seetõttu tuleb eelkõige keskenduda sellele, kuidas kaitsta elanikkonda praktiliste ja süsteemsete vahenditega, mis ei võtaks tavatarbijalt ära mugavaid lahendusi, millega ta juba harjunud on.

Horma lisas, et juba praegu rakendavad pangad mitmesuguseid ennetus- ja tõkestamismeetodeid, kuid jätkub ühine töö selle nimel, et lahendused oleksid proportsionaalsed. See tähendab, et turvalisuse kõrval peab säilima tänapäevane kiire ja mugav makseteenus ja autentimine.

Pettuste ennetamisse annavad igapäevaselt märkimisväärse panuse ka mitmed telekomid. „Telias panustame sellesse, et inimesed saaksid digikeskkonnas turvaliselt tegutseda ning et nende koduvõrk ja sellega ühendatud seadmed oleksid võimalike rünnete eest paremini kaitstud," ütles Telia ühendusteenuste osakonna juht Evelin Neerot. Muu hulgas on Telia juba pikka aega kasutanud lahendust, mis ei lase petukõnedel klientideni jõuda. 2025. aastal blokeeris Telia üksi ligi 24 miljonit petukõnekatset ning koos teise kahe suurema telekomioperaatoriga tõkestati eelmisel aastal kokku umbes 35 miljonit petukõnekatset.

Neeroti sõnul on üks suurim probleem spoof'imine ehk kõned, kus helistaja numbrinäitu võltsitakse. „Selliste petukõnede tõkestamine toimib kõige paremini siis, kui kõik sideteenuste osutajad rakendavad vastavaid kaitsemehhanisme. Seetõttu on oluline, et lahendused oleksid laiapõhjalised ning et neid rakendaksid ka väiksemad sideteenuste pakkujad," märkis Neerot.

Kõiki petukõnesid kahjuks blokeerida ei saa ja nii on endiselt väga tähtis see, kuidas inimesed ja ettevõtted neile reageerivad. „Kõige olulisem on meeles pidada, et ükski riigiasutus ei küsi kellelegi ise helistades PIN-koode. Oma PIN-koodidega tohib tehinguid kinnitada ainult siis, kui oled päringu ise algatanud ja tead, mis eesmärgil koode sisestad. Kui telefonikõnes räägitakse salajastest politseioperatsioonidest ja survestatakse sind turvakaalutlustel oma raha või pangakaarti üle andma, siis on tegemist pettusega ning kõne tuleks kohe lõpetada," toonitas kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu. „Täna on keskmine kelmuse ohver läbilõige meie ühiskonnast, mistõttu tuleb igaühel olla ettevaatlik."

Ekspertide sõnul on maksepettused globaalne ja kiiresti muutuv kuritegevuse vorm, mille vastu võitlemine eeldab pidevat kohanemist. Kelmid on muutunud aina kavalamaks ja kelmuse ohvriks võib langeda igaüks olenemata soost, emakeelest ja haridustasemest. Kelmid teavad hästi, mis ühiskonnas parajasti kõneainet pakub, et skeeme usutavamaks teha ja inimesi segadusse ajada.