Töötlev tööstus pöördus pärast viit kuud kasvule. Näha on ka struktuurimuutuse algeid

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas juulis töötleva tööstuse tootmine pärast viie kuu pikkust vähenemist taas kasvama. „Tootmise suurenemisse panustas tugevalt töötleva tööstuse kõige suurem haru puidutöötlemine, kus toodeti 10,8% rohkem kui eelmise aasta juulis. Pea poole tegevusala kasvust andis taimsest biomassist tahkekütuste tootmine. Samuti suurenes märkimisväärselt mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kus maht kasvas 30,3%. Seda eelkõige tõsteseadmete ja erimasinate tootmise tõttu," lisas Kadarik.

Juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest suurenes veel elektriseadmete tootmine 4% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 3%. „Juulis kasvas sel aastal esimest korda ka toiduainete tootmine 1,5%. Viimati suurenes toodang sellel tegevusalal 2025. aasta detsembris," tõi Kadarik välja.

Suurtest tegevusaladest jätkas sarnaselt juunile kahanemist aga metalltoodete tootmine, mis vähenes 0,9%.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta juulis 65,2% välisturule, juunis oli see osakaal veidi suurem.

Võrreldes 2025. aasta juuliga kasvas töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 7,9%. Toodangu müük siseturule suurenes 8,6% ja müük ekspordiks 7,5%.

Energeetika toodang kasvas juulis püsivhindades 16%. Koguseliselt (MWh) suurenes elektri tootmine aastaga 9,6% ja soojuse tootmine 13,2%. „Elektri tootmine kasvas peamiselt omatootmise kasvu tõttu, import jäi eelmise aasta juuliga pea samale tasemele," ütles juhtivanalüütik.