Ettevõtted kaotasid mullu maksekorralduspettustega kelmidele üle kümne miljoni euro, selgub Eesti Panga värskest ülevaatest. Seda on kolm korda rohkem kui aasta varem.
Petturid sihivad Eesti Panga teatel üha enam väikeettevõtteid, püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid. Levinumad on mitmeastmelised kõnepettused ja arvepettused, mis põhinevad oskuslikul manipuleerimisel.
2025. aastal suurenes Eestis maksepettustega tekitatud kahju kokku 25,3 miljoni euroni, mida on 87,4% rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvas ligi 14%, 34 900 juhtumini. Eelmisel aastal langes iga tuhande elaniku kohta kaardipettuse ohvriks 20 inimest.
Maksekorralduspettuste ehk peamiselt internetipangas ja mobiiliäpis algatatud pettuse ohvriks sattus viis inimest tuhandest. Kõige levinumad olid mullu kaardipettused, suurimat kahju tekitasid aga maksekorralduspettused. Kuigi ettevõtetega olid seotud vaid 15% maksekorralduspettustest, langes nende arvele üle poole ehk 54% kogukahjust. Eraisikutega oli seotud 85% maksekorralduspettustest ja 46% kogukahjust.
Ettevõtted kannavad pettustega üha suuremaid kahjusid
2025. aastal kasvas ettevõtete kahju aasta varasemaga võrreldes kolmelt miljonilt eurolt enam kui kümne miljoni euroni. See moodustas 54% maksekorralduspettuste kogukahjust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Helistamispettuste kahjudest ligemale poole moodustavad juhtumid, kus ohver annab petturile ise üle oma pangakaardi ja PIN koodid. Automaatidest sularaha väljavõtmisega seotud pettused on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud nii juhtumite arvult kui ka kahjusumma mahult.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel leidis tänavu jaanuarist juunini Eestis aset 1816 kelmuse episoodi, mille tagajärjel tekitati inimestele ja ettevõtetele kokku 13,2 miljoni euro ulatuses varalist kahju. Petturid võtavad ohvritega endiselt ühendust telefoni ja interneti teel, kuid sagenenud on ka juhtumid, kus raha kättesaamiseks tullakse füüsiliselt kohale.
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.