SEB: maailmamajanduse olukord soodne ka lähiaastatel

Suurbritannia lahkumisprotsess Euroopa Liidust on küll riigi majandust kahjustanud, kuid selle mõju on olnud oodatust tagasihoidlikum. Arenevatel turgudel leidub samuti mitmeid edulugusid: Hiina ja India majanduskasv ületab vanade lääneriikide oma kordades ning ka Brasiilia ja Venemaa majandused on taas tõusuteel.

Eesti vaatevinklist on eriti tervitatav euroala ja Põhjamaade hea majanduslik käekäik. Kui aastataguses prognoosis eeldas SEB eurotsooni tänavuseks majanduskasvuks 1,6 protsenti, siis tegelikkuses kasvab euroala majandus tänavu koguni 2,3 protsenti.

Veelgi positiivsemaks on osutunud Eesti peamise kaubanduspartneri Soome majanduslik käekäik. Kui mullu sügisel piirdusid ootused Soome 2017. aasta majanduskasvule kõigest 1 protsendiga, siis tänase prognoosi kohaselt kasvab põhjanaabrite SKP sel aastal 2,9 protsendi võrra. Oodatust palju aeglasemalt on toimunud ka teise Eesti tähtsa kaubanduspartneri, Rootsi, majanduskasvu aeglustumine, mis tänavu peaks ulatuma 3,2 protsendini.

Maailmamajanduse olukord jääb ootuste kohaselt soodsaks ka lähiaastatel. Tugevas seisus tööturud ja suurenev jõukus toidavad majapidamiste optimismi. Ettevõtete tootmisvõimsuse kõrge rakendatus tähendab aga, et kasvava nõudlusega toime tulekuks peavad ettevõtted tegema investeeringuid, mis annab panuse veelgi laiapõhjalisemasse majanduskasvu.

Sellegipoolest varitsevad maailmamajandust mitmed riskid. Viimased aastad on pakkunud poliitikas tavapärasest teravamaid elamusi. Suurbritannia referendum ja Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel põhjustasid ebakindlust riikidevahelise koostöö jätkumise ja vabakaubanduse tuleviku vastu.

Lisaks pingestab endiselt olukorda kestev Venemaa-Ukraina konflikt, hetkel veel õnneks retooriline sõda Korea poolsaarel, ebastabiilsus Lähis-Idas ja Kataloonia iseseisvumisega seonduv. Samas on viimased aastad näidanud, et tegelike majanduslike otsuste langetamisel kipuvad inimesed olema poliitikas toimuva osas ükskõiksed ja ka dramaatilisemad sündmused pole suutnud majanduskasvu väärata.

Suuremad riskid on hetkel seotud majanduse loomuliku tsüklilisusega. Paljudes riikides on töötus langenud aastakümnete madalaimale tasemele ja aina enam hakkab edasist kasvu piirama ettevõtete võimekus suure nõudlusega toime tulla. Kuigi inflatsioon jääb ootustele endiselt alla, peavad keskpangad langetama raskeid otsuseid, kui kaua ollakse valmis finantsvarade kiiret hinnakasvu taluma.

Olukorras, kus majanduskasv on tempokas, kuid palgakasv pigem kasin, ei anna majandusteooria lihtsaid vastuseid. Eeldame, et keskpangad lähevad ettevaatlike intressitõusude teed, et mitte liialt ehmatada odava rahaga harjunud majanduskeskkonda. Inflatsiooni ootamatu kiirenemine ei ole aga välistatud ja selle kontrolli alla saamine eeldaks jõuliseid intressitõuse, mis võib tänase optimismi pea peale keerata.

Eesti majanduse avatus ja kõrge ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on saanud käibetõdedeks. Selle sisuline tähendus on, et on raske ette kujutada olukorda, kus Eesti majanduse käekäik erineks oluliselt meie peamiste kaubanduspartnerite omast. Nii kaua kui püsib optimistlik vaade meie regioonis, võime uskuda jõudsasse majanduskasvu ka siin.

Sel aastal on Eesti majandust lisaks soosinud suured investeeringud, mille najal on majanduskasv kiirenenud rekordiliste numbriteni. Järgmisel aastal ootame mõnevõrra hillitsetumat majanduskasvu, mis oodatavalt piirdub 3,3 protsendiga. See-eest saab majanduskasv olema tänavusest tasakaalustatum. Lisaks tugevale välisnõudlusele, mis soosib eksportivaid ettevõtteid, suureneb märkimisväärselt ka majapidamiste tarbimine, põhjuseks tulumaksureform, mis palgapäeval paljudele inimestele rohkem raha kätte jätab.

Põhivarainvesteeringute tõusu panustab ka järgmise aastal aktiivne ehitustegevus, mille finantseerimisel on abiks Euroopa liidu tõukefondid. Ettevõtete madal nõudlus laenude järele viitab nende jätkuvale ettevaatlikkusele, kuid kõrge tootmisvõimsuse rakendatus sunnib neist mitmeid siiski uusi investeeringuid ette võtma.