SEB prognoosib tänavu Eesti majandusele 3,5% kasvu

Kõrge tööhõive ja kasvav jõukus sütitab inimestes optimismi, mis väljendub majapidamiste julgemas tarbimises. Parem nõudlus on tõstnud ettevõtete tootmisvõimsused kõrgele tasemele, mis sunnib neid astuma samme oma tegevuse laiendamiseks ehk tegema investeeringuid. Naftat tootvate riikide jaoks on suureks toeks olnud nafta hinna stabiliseerumine varasemast kõrgemal tasemel. Kuigi majandustsükli jõudmine küpsemasse faasi võib panna pessimiste ehk juba ootama järgmist majanduslangust, jätkub täna maailmamajanduses veel küllalt alakasutatud ressursse, mille arvel saab kindel kasv prognoosiperioodi vältel jätkuda. Eeltoodud soodsate tuulte najal küündib SEB prognoosi kohaselt maailmamajanduse kasv nii tänavu kui ka järgmisel aastal 4% lähedale.

Pärast aastaid kestnud ülileebe rahapoliitika ajajärku annab kiirem majanduskasv keskpankadele viimaks põhjust kurssi muuta. Madal inflatsioon pakub küll veel mõtlemisainest, kuid palgakasv näib siiski olevat kiirenemas. Otsuseid intressitõusuks on mõistagi lihtsam langetada Ühendriikides, kus SEB hinnangul kergitab Föderaalreserv peamist intressimäära tänavu koguni neljal korral. Euroalal saavad sammud selles suunas olema palju hillitsetumad, kuid 2019. aastal tehakse intressitõusudega siiski algust. Et kodulaenu võtnud inimene peaks hakkama muretsema kõrge Euribori pärast, näib täna küll veel väga kauge tulevikuna, milleni me jõuda ei pruugigi.

Ameerika Ühendriikides on paljud majandusindikaatorid lähedal oma ajaloolistele tippudele ja maksukärbete toel kiireneb majanduskasv veelgi. Eeldades, et poliitika ei suuda pakkuda väga dramaatilisi üllatusi, suureneb USA sisemajanduse kogutoodang tänavu 2,8% ja 2019. aastal 2,5%. Majanduskasv kiirenes 2017. aastal tuntavalt ka arenevatel turgudel. Kui teiste suurte arenevate majanduste kasv kiireneb ka edaspidi, siis Hiinas see prognoosiperioodil veidi aeglustub, sest sealsed liidrid on valmis leppima pisut aeglasema majanduskasvuga võlakoorma vähendamise nimel. Vene majandus on kõrgema naftahinna toel leidnud kindlama jalgealuse, kuid ilma reformideta piirdub kasv lähiaastail umbes 2%ga.