Jätkuvalt on Eesti hinnatõus kõrgem kui on euroalal tervikuna. See on tegemast meist veelgi kallimat riiki. Paraku ei ole hinnakasv läbi, sest teenuste hinnad on kasvamas, seda eelkõige palkade kasvu tõttu.

- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla
- Foto: Liis Treimann
Kaupade hindades me hinnakasvu ei näe, kuid vaid sellepärast, et muud kulutused on muutunud väiksemaks ja see tasandab kogumõju, kuid ka kaupade tootjad kannatavad rahvusvahelises hinnakonkurentsis, sest muude kulude langus on kõigil sama, kuid palgad kasvavad meil enam. Nii lühikese aja jooksul ja majanduslanguse tingimustes ei ole aga tootlikkus paranemas. Selle näiteks on töötleva tööstuse ettevõtted, kes hoiavad oma palgal inimesi sellepärast, et ootavad nõudluse kasvu. Nõudluse kasvu saabumine on aga järjepanu edasi lükkunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.