Analüüs: jaekaubanduse EBITDA marginaal on väga madal, pääsetee on mahu kasvatamine
Eesti jaekaubandus seisab keerulise võrrandi ees: kulud kasvavad, aga kasumlikkuse marginaalid püsivad õhukesed. Swedbanki 2025. aasta kaubandusuuringust selgub, et ettevõtted peavad järjest enam pingutama, hoidmaks hinnad tarbijale taskukohased ja säilitamaks samas majanduslikku stabiilsust.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko
Foto: Swedbank
Swedbanki uuringu järgi püsib jaekaubanduse EBITDA marginaal Eestis keskmiselt 3% ringis. Sektoritest teenitakse kõige kõrgemat marginaali spordi- ja vabaajakaupade müügiga (2025. aasta prognoositav marginaal 7,6%), toidukaupluste prognoositav 2,6% marginaal on aga enamiku teiste sektoritega võrreldes erakordselt madal.
„See on väga õhuke padi, mis ei jäta ettevõtetele suurt manööverdamisruumi,“ kommenteeris Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. „Meie uuring toob esile, et igasugune tööjõu- või tegevuskulude kasv kandub kohe ettevõtte tulemustesse. Seetõttu peavad kaupmehed oma tegevust pidevalt kohandama, et äri kestlikult toimiks,“ lisas ta.
Üks suurimaid murekohti on konkurentsivõimelise hinna hoidmine
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on kohaliku jaekaubanduse kohta avalikult avaldatud arvamused viimasel ajal sageli vastuolus sellega, mida kogevad ettevõtted ise. „Tarbijad näevad poes kõrgemaid hindu ja järeldavad, et kaupmees tahab lihtsalt rohkem teenida. Tegelikult on kasumimarginaalid väga õhukesed, kaupmehed näevad tarnijatega läbi rääkides ja kulusid kärpides suurt vaeva, et hind tarbijale võimalikult taskukohane püsiks,“ rõhutas ta.
„Kaupmees on nagu väravavaht – suur hinnatõus tähendab, et pall lendas väravasse ning roll kaitsta tarbijat tootjate surutud hinnatõusude eest ei ole piisavalt õnnestunud,“ lisas Peil.
Konkurentsivõimelise hinna hoidmist pidas riskidest kõige olulisemaks 68% vastanutest.
Kaubandusettevõtjad tunnistasid ka Swedbanki uuringus, et nende jaoks on praegu üks suurimaid murekohti konkurentsivõimelise hinna hoidmine – riskidest pidas seda kõige olulisemaks 68% vastanutest. Teistpidi pärsivad aga kasumlikkust aina kasvavad kulud. Enim toodi uuringus välja üüri- ja kommunaalkulude (66%) ning tööjõukulude (63%) suurenemist.
Eesti Panga andmetel ulatus põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusaladele väljastatud laenude kogumaht tänavu aasta esimese kaheksa kuuga 212,4 miljoni euroni mis on 2,4 korda enam kui mullu samal perioodil ja ühtlasi üks aegade kõrgemaid näitajaid.
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Läti juhtivate keskkonnateenuste ettevõtete kontsern, AS CleanR Grupa viib läbi esimese avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus soovib kaasata ka Eesti investoritelt 6,5% aastase intressimääraga võlakirjadega kokku 15 miljonit eurot. Võlakirjade märkimisperiood lõpeb 11. novembril kell 15:30.