Eesti jaekaubandus seisab keerulise võrrandi ees: kulud kasvavad, aga kasumlikkuse marginaalid püsivad õhukesed. Swedbanki 2025. aasta kaubandusuuringust selgub, et ettevõtted peavad järjest enam pingutama, hoidmaks hinnad tarbijale taskukohased ja säilitamaks samas majanduslikku stabiilsust.

- Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko
- Foto: Swedbank
Swedbanki uuringu järgi püsib jaekaubanduse EBITDA marginaal Eestis keskmiselt 3% ringis. Sektoritest teenitakse kõige kõrgemat marginaali spordi- ja vabaajakaupade müügiga (2025. aasta prognoositav marginaal 7,6%), toidukaupluste prognoositav 2,6% marginaal on aga enamiku teiste sektoritega võrreldes erakordselt madal.
„See on väga õhuke padi, mis ei jäta ettevõtetele suurt manööverdamisruumi,“ kommenteeris Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. „Meie uuring toob esile, et igasugune tööjõu- või tegevuskulude kasv kandub kohe ettevõtte tulemustesse. Seetõttu peavad kaupmehed oma tegevust pidevalt kohandama, et äri kestlikult toimiks,“ lisas ta.
Üks suurimaid murekohti on konkurentsivõimelise hinna hoidmine
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on kohaliku jaekaubanduse kohta avalikult avaldatud arvamused viimasel ajal sageli vastuolus sellega, mida kogevad ettevõtted ise. „Tarbijad näevad poes kõrgemaid hindu ja järeldavad, et kaupmees tahab lihtsalt rohkem teenida. Tegelikult on kasumimarginaalid väga õhukesed, kaupmehed näevad tarnijatega läbi rääkides ja kulusid kärpides suurt vaeva, et hind tarbijale võimalikult taskukohane püsiks,“ rõhutas ta.
„Kaupmees on nagu väravavaht – suur hinnatõus tähendab, et pall lendas väravasse ning roll kaitsta tarbijat tootjate surutud hinnatõusude eest ei ole piisavalt õnnestunud,“ lisas Peil.
Konkurentsivõimelise hinna hoidmist pidas riskidest kõige olulisemaks 68% vastanutest.
Kaubandusettevõtjad tunnistasid ka Swedbanki uuringus, et nende jaoks on praegu üks suurimaid murekohti konkurentsivõimelise hinna hoidmine – riskidest pidas seda kõige olulisemaks 68% vastanutest. Teistpidi pärsivad aga kasumlikkust aina kasvavad kulud. Enim toodi uuringus välja üüri- ja kommunaalkulude (66%) ning tööjõukulude (63%) suurenemist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Panga andmetel ulatus põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusaladele väljastatud laenude kogumaht tänavu aasta esimese kaheksa kuuga 212,4 miljoni euroni mis on 2,4 korda enam kui mullu samal perioodil ja ühtlasi üks aegade kõrgemaid näitajaid.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.