Bulgaariast sai euroala 21. liikmesriik. Esialgu ei ole pooled bulgaarlased selle üle veel rõõmsad

2025. aasta sügisel läbi viidud Eurobaromeetri küsitluse järgi oli ainult 42% bulgaarlastest Euroopa ühisraha poolt, 49% vastu ja 9% ei teadnud, kas nad on poolt või vastu. Esitatud küsimus puudutas eurot üldiselt, mitte konkreetselt Bulgaaria üleminekut eurole.

Peamiseks põhjuseks, miks paljud bulgaarlased olid euro vastu, on kartus, et eurole üleminek toob kaasa kaupade ja teenuste kallinemise. Laialt on levinud hirmujutud stiilis „kõik hinnad kahekordistuvad".

Samuti andis oma osa kartus, et Bulgaaria majandus pole euroalaga liitumiseks piisavalt tugev, ning bulgaarlaste madal usaldus poliitikute ja riiklike institutsioonide vastu. Paljud ei uskunud, et Bulgaaria valitsus suudab eurole üleminekut hallata läbipaistvalt ja korruptsioonivabalt.

Osa bulgaarlasi oli euro vastu ka rahvuslikel ajenditel - kartes suveräänsuse kaotust. Opositsioon nõudis eurole ülemineku küsimuses referendumi korraldamist, aga koalitsioon otsustas ülemineku ilma selleta ära.

Poliitiliselt on Bulgaarias olukord tõesti ebastabiilne - eurole läks riik üle ajutise valitsusega ja vastu võtmata 2026. aasta riigieelarvega, sest korruptsioonivastaste massimeeleavalduste mõjul astus valitsus 11. detsembril enne parlamendi umbusaldushääletust tagasi.

Ent euroalal tervikuna on rahulolu ühisrahaga ajaloo kõrgeimal tasemel: 2025. aasta sügise seisuga 82% euroala ja 74% Euroopa Liidu elanikest oli euro poolt. Vastu oli vastavalt 15% ja 23%.