Autor: Tõnu Mertsina • 29. august 2019

Ettevõtete sektori käive suurenes selle aasta teises kvartalis aastases võrdluses 6% ning selle aasta esimesel poolaastal on käive kasvanud 7%. Kuigi käibe kasv on eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes aeglustunud, võib seda jätkuvalt heaks tulemuseks pidada. Sisenõudlus on jätkuvat tugev ning aitab kaasa siseturule orienteeritud tegevusalade käibe kasvule.

Ainuüksi hulgi- ja jaekaubandusest tuli aasta esimesel poolel 40% kogu ettevõtete sektori käibe kasvust. Tugev oli käibe kasv ka töötlevas tööstuses, kutse- ja tehnikaalasest tegevuses ja ITK sektoris. Suurima kaupu eksportiva tööstusharutöötleva tööstuse, käive suurenes nii teises kvartalis kui ka aasta esimesel poolel kokku 6%, mis on väga hea tulemus, kuna välisnõudlus on halvenenud ning euroala käibed ja müügimahud on alates möödunud aasta algusest järsult aeglustunud.

Kasumlikkuse langus jätkub

Ettevõtete kulud kasvasid selle aasta esimesel poolel käibega umbes samas tempos ning esialgsete arvestuste järgi suurenes kasum 3%. See on veidi parem tulemus kui möödunud aastal. Ettevõtete kasumlikkuse langus aga jätkub. Selle taga ei ole mitte ainult tööjõukulude kasv, vaid viimasel kolmel aastal on taas suurenema hakanud ka ettevõtete muude kulude osakaal käibes. Ettevõtete sektori kasumlikkuse kasv on pikemas tagasivaates langenud ka Lätis ja Leedus – Eestis aga Balti riikidest kõige enam ning see on jõudnud Euroopa Liidu ja euroala keskmise lähedale.

Kuigi tootlikkuse kasv on viimastes kvartalites paranenud, kasvavad ettevõtete tööjõukulud sellest jätkuvalt kiiremini. Samas on juba kolmandat aastat tõusujoones liikunud töötleva tööstuse tootlikkus jõudnud järele tööjõukulude kasvule. See näitab, et tööjõukulude kasv ei ole Eestist eksporditavate kaupade hinnapõhist konkurentsivõimet sel aastal halvendanud, vähemalt mitte oluliselt.

Tugev investeeringute kasv

Ettevõtete investeeringud suurenesid aasta esimesel poolel tugeva kolmandiku võrra (nii esimeses kui ka teises kvartalis oli kasv üle 30%). Kuigi nii tugeva kasvu taga oli paljuski möödunud aasta madal võrdlusbaas, olid ettevõtete investeeringud ikkagi väga tugevad. Samuti oli investeeringute kasv tegevusalade lõikes laiapõhjaline. Investeeringud on sel aastal suurenenud vaatamata tööstus- ja ehitusettevõtete kindlustunde langusele. Teenuste sektori ettevõtete kindlustunne on sel aastal aga taas paranemas. Intressimäärad peaksid lähiajal madalad püsima ja olema investeeringutele toeks.

Järgmiseks aastaks prognoosime majanduskasvu aeglustumist, mis tähendab ka ettevõtete sektori aeglasemat käibe kasvu. Palga kasv võtab küll hoogu maha, kuid peaks jätkuvalt pingelise tööturu tõttu jääma tugevaks. Seega ettevõtete jaoks, kes ei suuda oma kulusid, sealhulgas tööjõukulusid, käibe- ja lisandväärtuse kasvu aeglustumisega piisavalt kiiresti kohandada ning kelle tootlikkuse kasv on jätkuvalt nõrk, on see halb kombinatsioon.

Ühest küljest on tootlikkuse kasvatamiseks investeerimine praegu vajalik, mida ka üha enam tehakse, samas takistab seda ettevõtete vähenenud kasumlikkus, kvalifitseeritud tööjõu puudus ning ebakindluse võimalik süvenemine.