Autor: Kristo Krumm • 5. märts 2020

Finantsjuhtimises kõhutundest ei piisa

Nii alustavad ettevõtjad kui ka juba kogenud tegijad otsustavad uute ideede elluviimise üle paljuski kõhutunde pealt. Loomulikult käib pidev riskimine edu juurde ja vastasel juhul ettevõtjateks ei saadagi, aga kui oluline on tegelikult võtta iga tegevuse aluseks konkreetsed analüüsid ning miks inimesed numbrite kokku löömist kardavad?
Õppejõud, koolitaja ja ettevõtja Kristo Krumm
Foto: erakogu

Turunduse vallas ämbrisse astudes on võimalik järgmise kampaaniaga need vead üldjuhul parandada. Finantsides eksides on aga tagajärjed oluliselt raskemad ja raputavad ettevõtet palju laiemas plaanis. Võib-olla on just see põhjus, miks sõnad nagu prognoos, tasuvus, rahavood ja kuluanalüüs uutesse ideedesse sukeldudes hirmu tekitavad? Asjatult! Numbrite kokku kirjutamises ei ole tänapäeval mingit kunsti. Selle jaoks on lõputult palju abivahendeid ja igasugune inimlik veafaktor on välistatud. Tõeline keerukus seisneb tegelikult õigete numbrite leidmises. Millised neist on liiga optimistlikud või piinlikult pessimistlikud, millised jäetakse üldse teadmatusest kõrvale? Numbreid endid tasub karta palju rohkem kui nende kokku panemist!

Kust neid numbreid algatuseks leida? Siinkohal tuleb välja olulisim punkt: valdkonna tundmine. Turu olukorrast aru saamine on hädavajalik. See on esmane samm, mille iga ettevõtja, ükskõik millises faasis, astuma peab. Alles seejärel saab hakata keskenduma oma tootele või teenusele. Tegelikult ei seisne küsimus selles, mida või kuidas teha, vaid selles, mida ma ei tee. Fookus tuleb suunata sinna, kus on tegevusahela kõige suurem väärtus. Näiteks, kui müük kulgeb edukalt ja on suudetud tabada tulemuslikke müügikanaleid, siis tasukski see kõigest muust esile tõsta ja prioriteetseks seada. Kui aga müügikanalid on kesised, peaks pigem keskenduma toote või teenuse pakkumisele. Oluline on endale tunnistada, kus ollakse kõige edukam ja astuda välja sellest ahela lülist, millest lisandväärtus on raske tulema.

Finantsidega on lugu täpselt sama nagu uue toote katsetamisega. Alatihti püütakse neid luua liiga valmis kujul. Kui hakata autot tootma, siis suur osa inimesi alustaks esimesest rattast. See valmis, teeks teise ratta ja üsna pea paneks ka katuse peale. Tegelikult peaks alustama rulast. Kui suudad selle maha müüa, tee jalgratas. Seejärel mootorratas ja lõpuks jõuad ka autoni. Kui valmistegemise soov on alguses ohjeldamatult suur, võib ühel hetkel olla katsetamiseks liiga hilja.

Kui on tekkinud mingi mõte ja julgus see ka elu viia, siis hoolimata kõigist hirmudest numbrite ees tasub see siiski teoks teha. Paberi peal käega lüüa ei ole mõtet, see kõik on õpitav!

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077