• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Trükkides Google’i otsingusse märksõnad, et tuvastada, miks on vaja digitaliseerda, on konkurentsitult levinuim vastus kulusääst ja/või efektiivsus. Kas see tähendab, et finantsjuhid peaksid olema digitaliseerimise motiveeritud eestkõnelejad? Või kas see tähendab, et digitaliseerimine peaks toimuma kusagil mujal kui finantsjuhtimises, et kulusääst ei puudutaks meid isiklikult? Seega, kelle huvides on üldse digitaliseerimine?
Mida võidab digitaliseerimisest finantsjuht?
  • Foto: shutterstock.com
On teada-tuntud seaduspära, et inimestele meeldivad muutused... eriti siis, kui see neid ennast ei puuduta. Samas on finantsjuhtimine viimase paari aastakümnega oluliselt muutunud. Isegi raamatupidamises on tehingu kajastamises aina suurem rõhk tehingu sisul ja kaalutlustel, isegi tulevikuprognoosidel. Samuti mõjutavad raamatupidamise praktikaid muutused turukäitumises. Investeeringud ei ole enam selgelt investeeringud, tööjõukulu pole enam üheselt tööjõukulu, kulu pole enam lihtsalt kulu. Kõiki neid on võimalik teisendada. Näiteks 10 aastat tagasi ei olnud tarkvaralahenduste ostmine kuupõhise kasutusõigusena sugugi nii levinud kui see on täna. Tarkvara, mida varasemalt planeeriti ja osteti kui investeeringut on tänaseks saanud osaks ettevõtte jooksvast tegevuskulust: seda ettevõtetes, kus mõistetakse, et tarkvara vajab pidevat hooldust ja edasiarendamist. Seda mitte põhjusel, et tarkvaral oleks midagi häda, vaid sellepärast, et maailm muutub pidevalt ja samamoodi muutuvad meie vajadused.
Kiiresti muutuvates oludes kahaneb põhjalike analüüside väärtus ja kasvab vajadus kiire juhtimisinfo järele, mis võimaldab muutustele kiiresti reageerida. Siin on finantsjuhtimisel oluline roll mängida. Need on rahalised võidud, mida prognoosida on raske, kuid mis realiseerumisel võivad määrata ettevõtte edu ja ebaedu. Heade juhtimisotsuste baas on mitmekülgne juhtimisinfo. Tänu tehnoloogia arengule ei ole meil enam vaja teha üheseid valikuid info kuvamiseks: nt klassikaliselt kulude jagunemist osakondadele. Meil on võimalik samaaegselt omada ülevaadet klassikalise finantsinfona, protsesside vaates, toodete vaates, osakondade vaates ning see loetelu on lõputu. Üks suurimaid ja olulisemaid oskuseid on teha valikuid, millist infot on vaja, kellele seda esitada ning kuidas kuvada nii, et selle pinnalt oleks võimalik lihtsasti saada ülevaadet ja selle pinnalt ka otsustada.
Oluline muutus, mis nende lahendustega kaasneb, on muutus läbipaistvuses. Ettevõtte finantsinfo ei ole enam kiivalt hoitud saladus, vaid sisuline tööriist, mis võimaldab mitmetel juhtimistasemetel teha parimaid otsuseid: just sellest tuleb kulusääst ja efektiivsus, millest Google pajatab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele