Autor: Tuuli Pärenson • 29. oktoober 2020

Mida võidab digitaliseerimisest finantsjuht?

Autor: shutterstock.com

Trükkides Google’i otsingusse märksõnad, et tuvastada, miks on vaja digitaliseerda, on konkurentsitult levinuim vastus kulusääst ja/või efektiivsus. Kas see tähendab, et finantsjuhid peaksid olema digitaliseerimise motiveeritud eestkõnelejad? Või kas see tähendab, et digitaliseerimine peaks toimuma kusagil mujal kui finantsjuhtimises, et kulusääst ei puudutaks meid isiklikult? Seega, kelle huvides on üldse digitaliseerimine?

On teada-tuntud seaduspära, et inimestele meeldivad muutused... eriti siis, kui see neid ennast ei puuduta. Samas on finantsjuhtimine viimase paari aastakümnega oluliselt muutunud. Isegi raamatupidamises on tehingu kajastamises aina suurem rõhk tehingu sisul ja kaalutlustel, isegi tulevikuprognoosidel. Samuti mõjutavad raamatupidamise praktikaid muutused turukäitumises. Investeeringud ei ole enam selgelt investeeringud, tööjõukulu pole enam üheselt tööjõukulu, kulu pole enam lihtsalt kulu. Kõiki neid on võimalik teisendada. Näiteks 10 aastat tagasi ei olnud tarkvaralahenduste ostmine kuupõhise kasutusõigusena sugugi nii levinud kui see on täna. Tarkvara, mida varasemalt planeeriti ja osteti kui investeeringut on tänaseks saanud osaks ettevõtte jooksvast tegevuskulust: seda ettevõtetes, kus mõistetakse, et tarkvara vajab pidevat hooldust ja edasiarendamist. Seda mitte põhjusel, et tarkvaral oleks midagi häda, vaid sellepärast, et maailm muutub pidevalt ja samamoodi muutuvad meie vajadused.

Kiiresti muutuvates oludes kahaneb põhjalike analüüside väärtus ja kasvab vajadus kiire juhtimisinfo järele, mis võimaldab muutustele kiiresti reageerida. Siin on finantsjuhtimisel oluline roll mängida. Need on rahalised võidud, mida prognoosida on raske, kuid mis realiseerumisel võivad määrata ettevõtte edu ja ebaedu. Heade juhtimisotsuste baas on mitmekülgne juhtimisinfo. Tänu tehnoloogia arengule ei ole meil enam vaja teha üheseid valikuid info kuvamiseks: nt klassikaliselt kulude jagunemist osakondadele. Meil on võimalik samaaegselt omada ülevaadet klassikalise finantsinfona, protsesside vaates, toodete vaates, osakondade vaates ning see loetelu on lõputu. Üks suurimaid ja olulisemaid oskuseid on teha valikuid, millist infot on vaja, kellele seda esitada ning kuidas kuvada nii, et selle pinnalt oleks võimalik lihtsasti saada ülevaadet ja selle pinnalt ka otsustada.

Oluline muutus, mis nende lahendustega kaasneb, on muutus läbipaistvuses. Ettevõtte finantsinfo ei ole enam kiivalt hoitud saladus, vaid sisuline tööriist, mis võimaldab mitmetel juhtimistasemetel teha parimaid otsuseid: just sellest tuleb kulusääst ja efektiivsus, millest Google pajatab.

Ettevõtte finantsinfo ei ole enam kiivalt hoitud saladus, vaid sisuline tööriist, mis võimaldab mitmetel juhtimistasemetel teha parimaid otsuseid: just sellest tuleb kulusääst ja efektiivsus.

Toon näiteks Gofore, mis on rahvusvaheline börsil noteeritud IT-ettevõte, millel on tänaseks üle 700 töötaja. Senini „töötab“ ettevõttes vaid üks keskastmejuht ja ta ei küsi palka ega puhka kunagi. Ta on juturobot (chatbot) nimega Seppo. Mis on tema töö? Tema töö on saata meeldetuletusi töötajatele. Tema asi on edastada aruandlusinfot, et kõik töötajad, mitte vaid juhid, saaksid teha igapäevaselt parimaid otsuseid. Tema asi on edastada andmeanalüüsil tuginevate prognooside järeldusi töötajatele, et nad teaksid, millele on hetkel vaja fookus suunata.

Näiteks saadab Seppo teavituse töötajatele, kes ei ole märkinud süsteemi töötatud töötunde. Gofore äri on konsultatsiooniäri ning teadmine, kes, kellele ja mida tegi on meie jaoks võtmetähtsusega. Samuti teab Seppo, kes on need eksperdid, kellel on hetkel vaba aega ja kui palju neil seda on. Tema nimekirja alusel on väga lihtne leida inimesed, kellel on võimalik sind just praegu ja nüüd aidata. See võimaldab Goforel olla väga agiilne ja töötada ilma ühegi eeldefineeritud meeskonnata. Puudub vajadus meeskonnajuhtide järele, kes tavapärases organisatsioonis just sarnaste küsimuste lahendamisega igapäevaselt tegeleks. Rääkimata ajasäästust! Kui kliendil tekib erakorraline vajadus täiendava jõu järele, suudame leida sobivaima eksperdi loetud tundide ja päevadega.

Kui tunned vahel, et terve päeva sisustab mikromanageerimine ja Excelite täitmine, siis tasub kindlasti vaadata digitaliseerimise lahenduste ja võimaluste poole, et töö fookus saaks liikuda järeldustele ja tegutsemisele, mitte vaid ettevalmistusele.

Kust muutusega alustada?

Andmete analüüsimiseks on vaja andmeid. Head ülevaated vajavad õigeaegseid sisendandmeid. Kes ja kus neid andmeid sisestab? Iga organisatsioon on erinev ja seetõttu on ka lahendused erinevad. Tööstusettevõte võib kaaluda erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis tagavad andmete automaatse sisestuse. Mõne muu asutuse jaoks on vaja luua ülevaade sellest, kui suur osa andmeid on juba teada, või automatiseerida meeldetuletusi töötajatele. Võib-olla on erinevad osakonnad juurutanud just erinevaid lahendusi, millega andmeid kogutakse ja vajaka jääb nende omavahelisest integratsioonist. Kasuta valikute tegemiseks vajadusel välise eksperdi abi, julge katsetada ja alusta väikeste muudatustega.

Digitaliseerimine ei ole ammu enam IT-osakonna ülesanne, vaid puudutab praktiliselt meid kõiki. Edukat digitaliseerimist! Sellest moesõnast on saamas uus normaalsus.

Tulemas on koolitus „Digitaalse muudatuse juhtimise ABC”. Loe koolituse kohta rohkem siit.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077