Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ja suunanud uued investeeringud siit minema. Arvudele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Foto: Raul Mee
Eestis on viimasel ajal tugevat vastukaja tekitanud teema investeeringud. Kõne all pole mitte kohalikul aktsiaturul toimetamine, vaid ettevõtete valmidus laieneda, uusi projekte käivitada ja üldse siia tulla. Kurdetakse selle üle, et majanduslangus suretab ärisid. Probleeme nähakse tööturul, kust pole võtta piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ja kandidaatide palgaootused tunduvad astronoomilised. Teravat kriitikat pälvib valitsuse maksupoliitika. Lisaks veel ebakindlus seoses erinevate keskkonnalaste regulatsioonidega ja sellest tulenev bürokraatia, ühiskonnaaktivistide häälekas vastasseis metsaraiele ja suuremate tehaste rajamisele. Kõike seda kroonib pingeline geopoliitiline situatsioon, mis siit investoreid peletab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“