Negatiivsete intresside poliitika oli rumal ega tule tagasi? Ärge olge selles nii kindel
Vahepeal sügavasse unustusse vajunud negatiivsete intressimäärade idee kerkis hiljuti taas pealkirjadesse, kui Šveitsi keskpanp (SNB) otsustas detsembris alandada oma intressimäära vaid 0,5%ni.
Varem on rahapoliitika kommentaatorid negatiivseid nominaalseid intressimäärasid tauninud kui „katastroofilist äpardust”, „antikapitalistlikku” ja isegi kui „majandusajaloo kõige rumalamat ideed”. Negatiivseid intressimäärasid rakendanud keskpankade ametnike ametlikud seisukohad ei olnud nii negatiivsed, aga polnud ka entusiastlikud.
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 30. jaanuari intressimäärade otsusest mingit üllatust ei tohiks tulla. Nii Swedbanki kui ka üldise konsensuse järgi peaks keskpank oma intressimäärad langetama 25 baaspunkti võrra, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär liigub 2,75%-ni.
Täna otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) Nõukogu teha järjekordse intressilangetuse. See on kokku juba viies intressilangetus sellest hetkest kui keskpanga hoiuse intress oli viimaste aastate tipus 4% eelmise aasta juuni alguses.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?