Kui ta oli 1960. aastatel Prantsusmaa rahandusminister, kaebas Prantsusmaa tulevane president Valéry Giscard d'Estaing „ülemäärase privileegi“ üle, mille dollari positsioon maailma juhtiva reservvaluutana andis Ameerika Ühendriikidele. Sisuliselt tähendas see privileeg, et USA võis laenata madala intressimääraga, olla pidevalt suures kaubandusdefitsiidis ja trükkida raha oma eelarvepuudujäägi rahastamiseks. Giscard d'Estaing ei oleks osanud ette kujutada, et USA laseb need eelised ükskord käest libiseda.

- Desmond Lachman on American Enterprise Institute'i vanemteadur. Ta on IMFi poliitika arendamise ja ülevaatamise osakonna endine asedirektor ja Salomon Smith Barney endine arenevate turgude strateeg.
Pärast Valgesse Majja naasmist on USA president Donald Trump süstemaatiliselt hävitanud usku dollarisse nii ülemaailmsetel finantsturgudel kui ka valitsuste ja keskpankade seas. Alustuseks on Trump juhtinud Ühendriikide rahanduse veelgi jätkusuutmatumale teele, kui see oli enne tema ametisse astumist.
Kui Trump alustas oma teist ametiaega, oli USA
eelarvepuudujääk kerkinud juba 6,2%ni SKPst – seda peaaegu täistööhõive tingimustes – ja riigi võlasuhe SKPsse oli tõusnud ligikaudu 100%ni.
Nüüdseks on olukord muutumas veel palju hullemaks. Selle asemel, et teha Ühendriikide eelarve korda, on Trump ja tema toetajad kongressis surunud läbi „suure ja ilusa seaduseelnõu“, maksu- ja eelarvekulude eelnõu, mis kongressi erapooletu eelarveameti
hinnangul suurendab järgmise kümne aasta jooksul USA eelarvepuudujääki umbes 3,4 triljoni dollari võrra.
Ühendriikide riigivõla suhe SKPsse on nüüd 2030. aastaks jõudmas tasemele, mis on palju suurem kui Teise maailmasõja lõpus, kui USA-l valitses palju soodsam demograafiline olukord. Erinevalt sõjajärgsest perioodist ei ole USA majandus praegu suuteline kasvama nii, et suhteline võlakoormus väheneks. Pole ime, et suured reitinguagentuurid, nagu Moody's, on nüüdseks USAlt võtnud ära tema AAA-krediidireitingu.
Trump õõnestab usaldust dollari vastu ka sellega, et ta ilmselt ei hooli inflatsiooni kontrolli all hoidmisest. Inflatsioon ületab praegu USA Föderaalreservi 2% eesmärki ja on oht, et see tõuseb veelgi, sest Trump kehtestas impordile tollitariifid, mis on jõudnud tasemele, mida ei ole nähtud 100 aastat tagasi. Ometi avaldab Trump survet Föderaalreservile, et see langetaks intressimäärasid 1-2 protsendipunkti võrra, ning annab märku, et kavatseb nimetada praeguse Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli, kelle ametiaeg lõpeb 2026. aasta mais, järglaseks rahapoliitilise „tuvi“ – lõdva rahapoliitika ja madalate intressimäärade pooldaja.
Trumpi peamised nõustajad on teinud ettepaneku sundida välismaiseid keskpanku konverteerima nende valduses olevad USA riigivõlakirjad 100-aastasteks USA võlakirjadeks ilma kupongimakseteta.
Asja teeb veelgi hullemaks see, et Trump on seadnud kahtluse alla Ameerika pühendumuse oma võlakohustuste täielikule täitmisele. Tema „suure ja ilusa seaduseelnõu“ varajases eelnõus oli säte, mis lubas kehtestada kuni 20%-lise „kättemaksu“ USA varade, sealhulgas riigivõlakirjade välisomanikele, kui need on pärit riikidest, mille maksupoliitikat Trump peab USA suhtes ebaõiglaseks. Lisaks sellele on Trumpi peamised
nõustajad teinud ettepaneku sundida välismaiseid keskpanku konverteerima nende valduses olevad USA riigivõlakirjad 100-aastasteks USA võlakirjadeks ilma kupongimakseteta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles aastaid töötanud arenevate turgude ökonomistina, kõigepealt Rahvusvahelises Valuutafondis ja seejärel Wall Streetil, tunnen ma ära kui arengumaa on hädas. Mul on valus seda öelda, kuid Ameerika Ühendriikide majanduses on praegu palju samasuguseid hoiatusmärke. Veelgi hullem on see, et oma suuruse tõttu on Ameerikal maailmamajandusele palju suurem mõju kui mis tahes muul maal.
USA presidendi Donald Trumpi agressiivne kaubandusstrateegia seisab peagi silmitsi põhimõttelise vastuoluga: tariifide kehtestamine ja mitmepoolsuse tagasilükkamine Ameerika töökohtade kaitsmise nimel on vastuolus tema eesmärgiga säilitada dollari roll maailma domineeriva reservvaluutana. Dollar – vaatamata oma praegusele tugevusele – saab suure tõenäosusega löögi.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.