Ökonomist: Ameerika „ülemäärase privileegi“ lõpp paistab, valmistuge dollari- ja võlakirjaturu kriisiks

Pärast Valgesse Majja naasmist on USA president Donald Trump süstemaatiliselt hävitanud usku dollarisse nii ülemaailmsetel finantsturgudel kui ka valitsuste ja keskpankade seas. Alustuseks on Trump juhtinud Ühendriikide rahanduse veelgi jätkusuutmatumale teele, kui see oli enne tema ametisse astumist.

Kui Trump alustas oma teist ametiaega, oli USA eelarvepuudujääk kerkinud juba 6,2%ni SKPst – seda peaaegu täistööhõive tingimustes – ja riigi võlasuhe SKPsse oli tõusnud ligikaudu 100%ni.

Nüüdseks on olukord muutumas veel palju hullemaks. Selle asemel, et teha Ühendriikide eelarve korda, on Trump ja tema toetajad kongressis surunud läbi „suure ja ilusa seaduseelnõu“, maksu- ja eelarvekulude eelnõu, mis kongressi erapooletu eelarveameti hinnangul suurendab järgmise kümne aasta jooksul USA eelarvepuudujääki umbes 3,4 triljoni dollari võrra.

Ühendriikide riigivõla suhe SKPsse on nüüd 2030. aastaks jõudmas tasemele, mis on palju suurem kui Teise maailmasõja lõpus, kui USA-l valitses palju soodsam demograafiline olukord. Erinevalt sõjajärgsest perioodist ei ole USA majandus praegu suuteline kasvama nii, et suhteline võlakoormus väheneks. Pole ime, et suured reitinguagentuurid, nagu Moody's, on nüüdseks USAlt võtnud ära tema AAA-krediidireitingu.

Trump õõnestab usaldust dollari vastu ka sellega, et ta ilmselt ei hooli inflatsiooni kontrolli all hoidmisest. Inflatsioon ületab praegu USA Föderaalreservi 2% eesmärki ja on oht, et see tõuseb veelgi, sest Trump kehtestas impordile tollitariifid, mis on jõudnud tasemele, mida ei ole nähtud 100 aastat tagasi. Ometi avaldab Trump survet Föderaalreservile, et see langetaks intressimäärasid 1-2 protsendipunkti võrra, ning annab märku, et kavatseb nimetada praeguse Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli, kelle ametiaeg lõpeb 2026. aasta mais, järglaseks rahapoliitilise „tuvi“ – lõdva rahapoliitika ja madalate intressimäärade pooldaja.

Asja teeb veelgi hullemaks see, et Trump on seadnud kahtluse alla Ameerika pühendumuse oma võlakohustuste täielikule täitmisele. Tema „suure ja ilusa seaduseelnõu“ varajases eelnõus oli säte, mis lubas kehtestada kuni 20%-lise „kättemaksu“ USA varade, sealhulgas riigivõlakirjade välisomanikele, kui need on pärit riikidest, mille maksupoliitikat Trump peab USA suhtes ebaõiglaseks. Lisaks sellele on Trumpi peamised nõustajad teinud ettepaneku sundida välismaiseid keskpanku konverteerima nende valduses olevad USA riigivõlakirjad 100-aastasteks USA võlakirjadeks ilma kupongimakseteta.