Autor: Finantsuudised.ee • 19. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolm põhjust, miks kaotada usk krüptorahasse

„Me ju ütlesime,“ kirjutasid võidu maailma eri paikade analüütikud, kui krüptoraha hakkas kolinaga oma väärtust kaotama, kirjutab Peeter Koppel.
Peeter Koppel
Foto: Marko Mumm

SEB privaatpanganduse strateeg kirjutab, et ustavaid krüptosõpru on ilmselt maakera igas paigas ning kindlasti leidub neid ka Eestis, millest on viimaste kuude jooksul saanud kodu mitmele krüpto-fintech'ile. „ Samas viitab reaalsus sellele, et järjekordne mull on juba lõhkenud. Kuidagi teisiti on raske nimetada olukorda, kus hinnalangus on võrreldav sellega, mis tavaliselt on ajalooliselt tähendanud mingi olulise ajastu lõppu. Need, kes usuvad krüptoraha teise tulekusse, võivad tahta prognoosida turupõhja punkti. Enne aga pakun kolm põhjust, miks seda mitte teha,“ kirjutas Koppel.

Koppel sõnastas kolm põhjust, miks usk krüptorahasse võiks kaduda.

1. Krüptovaluuta põhiline probleem on selles, et ta polegi paraku sisuliselt valuuta ega raha. Otsi palju tahad, aga krüptovaluutat ei saa endiselt kasutada laiaks arveldamiseks, ostlemiseks, sellega hüvede eest maksmiseks. Eestlastele tuntud firmadest saab sellega arveldada vaid AirBalticu kodulehel, kuid on see piisav põhjus krüpto soetamiseks? Arveldusühikuna ei toimi „krüptovaluuta“ mitte kuidagi, seega ärme lase end nimega segadusse ajada.

2. Akumulatsioonivahendina on „krüptovaluuta“ samuti väga küsitav, eriti just viimasel ajal. Uue ajastu „raha“ ei evi mingit mõõdukaltki usaldusväärset tausta, nagu mõne riigi maksutulu või tugeva ettevõtte kasuminumbrid. Krüptoraha on paraku majanduslikku loogikat vaadeldes seest tühi ja baseerub liiga laialivalguvatel eeldustel. See, kui tugevad need eeldused on, näitab viimase aja krüptode hinna kukkumine ning kauplemisaktiivsuse kokkukuivamine.

3. Ka raha olulise funktsioonina käsitletava väärtuse mõõdupuuna on „krüptovaluutad“ reaalselt mõtlevate inimeste jaoks liiga volatiilsed. Peale selle, et tegu on tulbipalavikulaadse hüsteeriaga ja hüsteeria objektil sisuliselt puudub reaalne kasulik rakendus, on selle juures veel ebameeldiv maik. Tänases maailmas ei ole võimalik leida häid eetilisi ja viisakaid seletusi sellele, miks kellelgi peaks olema vajalik raha päritolu varjata või sooritada anonüümseid ülekandeid. Väärikust säilitada soovival inimesel on enda selliste „instrumentidega“ sidumine paremal juhul problemaatiline.

Koppeli hinnangul ei tähenda eeltoodu siiski seda, et plokiahela tehnoloogia oleks olemuslikult midagi kahtlast või kasutut. „Lihtsalt praegu levinuimad lahendused liidetega „valuuta“ ja „raha“ ei evi piisavalt omadusi, mis laseks neid rahana defineerida. Seega on tänased levinuimad krüptovaluutad olemuslikult selgelt spekulatiivsed,“ kirjutas ta.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077