Eesti Energia võlakirjade baasmaht märgiti üheksa korda üle, ettevõtte tõstis mahu 50 miljoni euroni

Eesti Energia finantsjuht ja juhatuse liige Marlen Tamm ei pea finantsjuhtimist pelgalt arvude kokku liitmiseks. Hiljuti 2025. aasta mõjukaima finantsjuhi tiitlile nomineeritud Tamm ütleb intervjuus, mille ta andis Finantsuudistele enne Enefit Greeni vähemusaktsionäridele tehtud pakkumist, et Eesti Energia puhul ei kehti reegel, et korralik kasum on iseenesest mõistetavalt hea uudis.

Eesti riigile kuuluv energiaettevõtte Eesti Energia pakub 20. maist 30. maini kolmeaastase tähtaja ja 5%-lise intressimääraga võlakirju. Võlakirjade pakkumisega antakse jaeinvestorile võimalus panna oma investeering teenima stabiilset intressitulu ja panustada Eesti elektrisüsteemi arengusse.

Eesti Energia teatas, et kaasas äritegevuse toetamiseks ja finantspositsiooni tugevdamiseks Londoni börsil roheliste hübriidvõlakirjade pakkumisega 400 miljonit eurot täiendavat kapitali, mis investeeritakse käimasolevatesse ja planeeritud taastuvenergia arengut toetavatesse projektidesse.

Tänapäeva finantsjuhi roll on kiiresti muutumas – lisaks numbritele ja aruandlusele eeldatakse strateegilist mõtlemist, tehnoloogilise innovatsiooni mõistmist ning oskust juhtida meeskondi ja organisatsiooni finantsilist tervist. “Finantsuudised fookuses” erisaates arutame finantsjuhtimise aktuaalsetel teemadel selle aasta mõjukaima finantsjuhi nominentidega.

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?