Puhastus- ja heakorrateenuseid osutav
Eesti Haldus on kolme aastaga kasvanud umbes 120 töötajaga ettevõttest ligi 300 töötajani ning tõstnud käibe enam kui 5 miljonini. Ühtlasi on ettevõtte liikunud paberivirnadest andmepõhise juhtimiseni - teinud kõikehõlmava digipööre, mille mootor on finantsjuht Martin Truu.

- Martin Truu
- Foto: Eesti Haldus
Truu sõnul jagub tema igapäevatöösse nii rutiini kui ka ootamatusi „Finantsmaailmas on rutiini omajagu - kuu algab, kuu lõpeb, on kuuaruanded, tähtajad, kontrollid. Need ei kao kuhugi."
Samas tuleb ette ka üllatusi. Näiteks ligi kolm aastat tagasi, kui Truu oli just
Eesti Haldusse tööle asunud. „Selgus, et üks inimene oli mitu kuud tagasi töölt lahkunud, aga talle maksti endiselt palka. Keegi seda tähele ei pannud," meenutas finantsjuht. Seepeale muutusid palgafondi jälgimine, kuuaruanded ja kulude ülevaatus tema igakuiseks rutiiniks.
Truu sõnul on finantsjuhi ülesanne märgata anomaaliaid enne, kui need ettevõtte tulemust tõsisemalt mõjutama hakkavad.
Truu sõnul on finantsjuhi ülesanne märgata anomaaliaid enne, kui need ettevõtte tulemust tõsisemalt mõjutama hakkavad. „Kuigi ametilt olen finantsjuht, olen sisuliselt seotud pea kõigi suuremate teemadega - protsesside automatiseerimine, uued tarkvarad, strateegia," rääkis ta.
Paberikuhjadest digitaalse andeanalüüsini
Kui Truu Eesti Haldusse finantsjuhina tööle tuli jahmatas teda suur paberihunnik. „Ma olin varem töötanud ettevõttes, kus paberivabadus oli lausa reeglitesse sisse kirjutatud. Siia tulles nägin paberivirnu ja mõtlesin, et me elame 21. sajandil, miks me kõike endiselt prindime?" rääkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fassaadilahenduste pakkuja Meteki finantsjuht Siim Lüüs ei pea end klassikalises mõttes finantsjuhiks. Tema roll on laiem ja mitmekesisem, aga see teeb tema hinnangul ka finantsotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks.
Rail Baltic Estonia finantsjuht Taavi Laja on seitsme aasta jooksul näinud, kuidas abstraktne taristuprojekt muutub joonistest lepinguteks ja lepingutest ehitusplatsideks. Tema ülesanne: et raudtee valmimine 2030. aastaks ei takerduks raha puudumise taha.
Kui Lilia Müller ligi kolm aastat tagasi keskkonna- ja planeerimiskonsultatsioone teostava Hendrikson DGE finantsjuhi ametisse asus, märkas ta kiiresti, et ettevõte oli kasvanud kiiremini kui selle finantsjuhtimise tööriistad. Ta alustas ulatuslikku uuenduste lainet.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?