• OMX Baltic1,69%315,11
  • OMX Riga0,00%925,61
  • OMX Tallinn1,43%2 081,58
  • OMX Vilnius1,69%1 360,45
  • S&P 5000,19%6 858,47
  • DOW 300,66%48 382,39
  • Nasdaq −0,03%23 235,63
  • FTSE 1000,2%9 951,14
  • Nikkei 225−0,37%50 339,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,36
  • OMX Baltic1,69%315,11
  • OMX Riga0,00%925,61
  • OMX Tallinn1,43%2 081,58
  • OMX Vilnius1,69%1 360,45
  • S&P 5000,19%6 858,47
  • DOW 300,66%48 382,39
  • Nasdaq −0,03%23 235,63
  • FTSE 1000,2%9 951,14
  • Nikkei 225−0,37%50 339,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,36
  • 26.05.21, 18:52

Finantsjuhtimise Infoleht, märts 2021

Finantsjuhtimise Infoleht nr 156 / märts 2021
  • Finantsjuhtimise Infoleht nr 156 / märts 2021
  • Foto: Marianne Lõhmus

Kas võlgade kustutamine tuleb või ei tule?

Kreeka, kust 2009. aastal algas pikalt vindunud Euroopa võlakriis, satub ilmselt ka seoses koroonavõlgadega teerajaja rolli, tekitades küsimuse, kuidas euroala kõrvuni võlgades liikmesriigi hädasid pärast koroona taandumist lahendama hakkab. Kui 2009. aasta kriisi järel hüppas Kreeka võla ja SKT suhe 170 protsendini, misjärel see välis- ja seespidise raviga stabiliseeriti, siis koroonakriisi esimese aastaga ulatub see juba rohkem kui 200 protsendini.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele