Olulised muutused äriseadustikus: firma saab asutada ka ühe sendiga
- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,14%9 208,37
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%99,25
- OMX Baltic−0,33%292,8
- OMX Riga−0,57%910,82
- OMX Tallinn−0,15%1 961,27
- OMX Vilnius−0,5%1 227,68
- S&P 500−0,1%6 600,35
- DOW 300,57%46 018,32
- Nasdaq −0,33%22 261,33
- FTSE 1000,14%9 208,37
- Nikkei 225−0,25%44 790,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%99,25
Olulised muutused äriseadustikus: firma saab asutada ka ühe sendiga
Äriseadustikku on tehtud rida muudatusi, mis hakkavad kehtima kolmes jaos. Kuigi kõige enam kütab kirgi osakapitali miinimumnõude kaotamine, siis seadusemuudatuste eesmärk oli tervikuna üle vaadata kõik ühinguõiguse murekohad.
Olulisemad muudatused puudutavad osakapitali miinimumnõude kaotamist, sellega leevenes ka netovara nõue. Lisaks saab selgelt reglementeeritud kontsernivastutus. Kindla kuupäevaga ettevõtte registreerimise, ärinime broneerimise ja registrisse ennistamisega tasub üle vaadata ka riigilõivud.
„See on osanike otsustuskoht, kui palju osaühingut kapitaliseeritakse,“ tõi Äripäeva raadio saates "Finantsuudised fookuses" välja vandeadvokaat Maris Vutt, kes siiski ei soovita ühe sendiga ettevõtet asutada.
Äriregistri seadus jõustub kolmes etapis: üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar, osanike nimekirja ja hooneühistu liikmete nimekirja pidamise muudatused jõustuvad 1. septembril ning järgmise aasta 1. märtsil jõustuvad muu hulgas ärinime broneerimise ja kindlal kuupäeval kande tegemisega seonduvad muudatused.
Seadusemuudatuste üle arutlevad ja selgitavad justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt.
Saatejuht on Paavo Siimann.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele