Võrreldes Skandinaaviamaadega investeerivad Eesti ettevõtjad mitmeid kordi vähem nutikatesse IT‑lahendustesse, tõdeti saates „Finantsuudised fookuses”.

- Andres Aavik, Paavo Siimann ja Doris Põld.
- Foto: Andres Laanem
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ning tarkvaraarendusettevõtte FlowIT tegevjuht Andres Aavik leidsid, et endiselt proovitakse sageli hakkama saada Exceli ja e‑kirjade põhiste tööprotsessidega.
Majanduslanguse ajal on arukas automatiseerimist, digitaliseerimist ja robotiseerimist juurutada, sest meeskonnal on rohkem aega IT‑projektide elluviimisega tegeleda, rääkisid Põld ja Aavik.
Saates antakse nõu, kuidas läbi viia digiauditid, valida majandusarvestustarkvara, olla tark tellija ning kuidas analüüsida IT‑projektide tasuvust. Arutatakse, kuidas julgustada ettevõtjaid uusi IT‑lahendusi valima ja juurutama. Ka tuleb juttu küberturvalisusest ja tehisaju rakendamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Paavo Siimann.
Eesti ettevõtjad investeerivad vähe nutikatesse IT‑lahendustesse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.