Võrreldes Skandinaaviamaadega investeerivad Eesti ettevõtjad mitmeid kordi vähem nutikatesse IT‑lahendustesse, tõdeti saates „Finantsuudised fookuses”.

- Andres Aavik, Paavo Siimann ja Doris Põld.
- Foto: Andres Laanem
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Doris Põld ning tarkvaraarendusettevõtte FlowIT tegevjuht Andres Aavik leidsid, et endiselt proovitakse sageli hakkama saada Exceli ja e‑kirjade põhiste tööprotsessidega.
Majanduslanguse ajal on arukas automatiseerimist, digitaliseerimist ja robotiseerimist juurutada, sest meeskonnal on rohkem aega IT‑projektide elluviimisega tegeleda, rääkisid Põld ja Aavik.
Saates antakse nõu, kuidas läbi viia digiauditid, valida majandusarvestustarkvara, olla tark tellija ning kuidas analüüsida IT‑projektide tasuvust. Arutatakse, kuidas julgustada ettevõtjaid uusi IT‑lahendusi valima ja juurutama. Ka tuleb juttu küberturvalisusest ja tehisaju rakendamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saadet juhib Paavo Siimann.
Eesti ettevõtjad investeerivad vähe nutikatesse IT‑lahendustesse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.