Saates „Digitark äri” tuleb juttu ühest Eestis sündinud unikaalsest digilahendusest, mis toob kokku toidu päästmise ja heategevuse.

- Fotol vasakult: Märt Helmja, Mare Timian, Kristina Noor, Külli Reino
- Foto: Andres Laanem
Iduettevõte EATB4 on võtnud südameasjaks toidu säästmise, kasutades selleks innovatsiooni ja digimaailma võimalusi. Eesmärgiks on tuua ühtsesse e-süsteemi kokku suuremad toidukaupluste jaeketid (toiduannetajad) ning toiduabi jagajad, et toit jõuaks abivajajateni sujuvalt, kiiresti ja ressursse säästvalt. Saatekülalised rõhutavad, et protsesside automatiseerimine võimaldab teha tööd, millel on väärtus ning jätta minevikku paberitöö, väljaprintimine ja info sisestamine ühest süsteemist teise.
EATB4 toidu päästmise eesmärgi üks lisaväärtus on ka süsiniku jalajälje vähendamine, sest loodud digilahendus toodab olulisi andmeid – kogused, kiirus, ressursid jms. Üks kilo päästetud toitu hoiab kokku kaks kilo CO₂ ekvivalenti. Seega tegeleb EATB4 ka n-ö roheettevõtluse ja kliimamõju vähendamisega.
Stockholmi keskkonnainstituut annab iga kahe aasta tagant välja toidutarbimise raportit, mis näitab, et Eestis jääb inimese kohta üle 120 kilo toitu aastas. Toidupank vahendab iga nädal 20 000 abivajajale jaekettides ülejäävat toitu. Saatekülalised tuletavad meelde, et Eestis on palju puudustkannatavaid peresid, kes vajavad abi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates on külas Märt Helmja ja Kristina Noor Eesti idufirmast EATB4. Saadet juhib Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee ärijuht Mare Timian. Küsimusi esitab ka palgauudised.ee toimetaja Külli Reino.
Saate „Digitark äri” toetaja on tehnoloogiaettevõte
AccoSuite.
Iduettevõtte digilahendus päästab toitu ja vähendab süsiniku jalajälge
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.