Kui pärand ripub õhus: kuidas lahendada piiriüleseid pärimisküsimusi

Kuigi digitaalse pärandi teema – krüptovaluutad, digitaalsed kontod, NFT-d – on maailmas esile kerkinud, pole Eestis veel tavapäraseks saanud digitaalse vara pärimise vaidlused.

"Siin ei ole tavaliselt vaidlusi selles, kes pärib, vaid küsimus on selles, kuidas seda digitaalset pärandit leida," märgib Mahhov. Tema soovitab inimestel hoida oma perekondi kursis, kuidas nad oma digitaalset vara majandavad ja kus paiknevad vajalikud koodid.

Eesti õiguses on lubatud ka kodused testamendid, mida inimesed koostavad ilma juriidilise abita. See toob kaasa omad riskid – testamendi tegija soove saab mitmeti tõlgendada või on see lihtsalt arusaamatu. "Toon kõneka näite. Testamendis oli kirjas “jätan kõik emale”, aga hiljem selgus, et testaator kasvas lastekodus ega teadnud oma bioloogilist ema. Emaks nimetas ta hoopis oma abikaasat ehk nende ühiste laste ema, seega testament kehtis abikaasa kasuks," illustreerib Mahhov, kuidas kohus tõlgendab testaatori tegelikku tahet.

Mahhovi soovitusel tasub kindlasti juristi poole pöörduda juba eluajal, kui inimesel on vara erinevates riikides. Testamendis on võimalik valida, millise riigi õiguse järgi asju lahendatakse, mis võib märgatavalt lihtsustada pärijate elu.

Pärast inimese lahkumist saadavad notarid väga tihti oma kliente Välisõigusabi Advokaadibüroosse, sest notar ei pea teadma iga välisriigi õigust. Mahhovi sõnul sõltub rahvusvahelise pärimisasja lahendamise aeg riigist – kui näiteks Kanadas võib bürokraatlik maksusüsteem asja aastaid venida, siis teistes riikides läheb kiiremini. Keerulisemad olud võivad kergitada ka pärandisaaja kulusid.

Mahhov peab oma büroo eduteguriks selget spetsialiseerumist. "Meil on väga suur praktika ja kogemus pärijate otsimises. Teame, kuidas ühes või teises riigis bürokraatia toimib, millised andmebaasid on olemas," selgitab ta. Büroo aastatepikkused arhiivitöö kogemused võimaldavad leida pärijad üles tavaliselt mõne nädala jooksul.

Mahhovi ekspertteadmised tuginevad pikale karjäärile – ta on varem töötanud notarina ja osalenud Eesti pärimisõiguse väljatöötamises. See annab talle ainulaadse perspektiivi nii Eesti kui ka rahvusvahelise pärimisõiguse küsimustes.

Nagu Mahhov märgib, puutub igaüks meist pärimisega kokku tavaliselt kaks korda elus – kord pärides eelmise põlvkonna vara ja teinekord pärandades oma vara. Globaalses maailmas, kus inimesed elavad ja töötavad mitmes riigis, muutub pärimisõiguse valdamine aina olulisemaks. Õnneks on olemas eksperdid, kes aitavad ka kõige keerulisema rahvusvahelise pärimisküsimuse lahendada.