„Kümnest taotletavast projektist saad ehk ühe, kusjuures projekti raha lüüakse mitmeks aastaks lukku ja seda ei saa vastavalt sisendhindade tõusule muuta,“ kirjeldas Maaülikooli finantsjuht Kaire Klaus praegust teaduse rahastamist.

- Maaülikooli finantsjuht Kaire Klaus. Foto: Tago Kalbri
Maaülikooli peamiste finantsväljakutsena tõi Klaus välja tõsiasja, et kulud on hüppeliselt kasvanud igas valdkonnas, kuid tegevustoetused on viimastel aastatel näidanud väga tagasihoidlikku kasvu. Praegu riigieelarvesse kirjutatud kõrghariduse riikliku rahastuse suurenemine 15% järgneval neljal aastal aitab, kuid sellest on Klausi hinnangul vähe. “Meil on täiesti kriitiline vajadus investeerida, kuid vahendeid napib, sest õppe tegevustoetusest ja teadustegevuse baasfinantseerimisest tulenev raha suunatakse peamiselt ülikooli põhitegevusse” ütles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna Sadama juhatuse liige ning finantsjuht Andrus Ait ütleb, et Tallinna Sadam on muutlikele aegadele vaatamata mõõdukale kasvule suunatud ning laual on piisavalt kasvuprojekte, mis annavad tulevikus lisatulusid ning aitavad kriisist taastuda. Küsimus on peamiselt ajastuses ning selles, kuidas erinevaid samme astudes tagada ettevõtte kestlik kasv.
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“