Eesti Pank

Euroopa Keskpanga nõukogu neljapäevasel koosolekul tehtud kokkuvõtted andsid kindluse, et jätkuvalt on asjakohased poolteist kuud tagasi tehtud rahapoliitika otsused, mis peatasid laenuraha kallinemise euroalal. Ettevaates on rahapoliitika poolelt oluline hoida majanduse taastumist toetavat kurssi, kirjutab keskpanga blogis Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller.

2020. aasta kevadel, kui äsja alanud pandeemiaga seotud ebakindlus oli erakordselt kõrge ja võimalikud laenutingimused Eesti valitsusele ei olnud veel teada, otsustas keskpanga nõukogu eraldada riigile kolmveerandi Eesti Panga 2019. aasta kasumist ehk maksimumi, mida seadus võimaldab. Tavaliselt eraldab keskpank veerandi mullusest kasumist riigile ja kolmveerandiga suurendab oma kapitalipuhvreid.

Eesti inimeste hoiuseid oli veebruaris pankades kokku 9,6 miljardit eurot. Viimase 12 kuu jooksul on pangahoiuseid lisandunud keskmiselt 112 miljonit eurot kuus ehk aastaga on majapidamiste hoiused kasvanud üle 16%. Enne esimesi koroonapiiranguid 2020. aasta märtsis oli hoiuste kuine juurdekasv keskmiselt kaks korda väiksem, kirjutab Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.

Veebruari 0,6protsendilise hinnakasvu taga oli peamiselt energiahind, ülejäänud tarbijakorvi kallinemine püsis aeglane.

Majanduse taastumine võiks jõulisemalt alguse saada teises kvartalis, kuid selleks tuleb üle elada raske esimene kvartal, rääkis Eesti Panga president Madis Müller. Seda, kas sellele järgneb suur tarbijapidu, on keeruline ennustada, kuna omavahel võistlevad kaks vastandlikku jõudu.

Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.