Finantsasutuste sihtkontrolli käigus kontrollis tööinspektsioon 22 finantsasutust. Kontrolli käigus tehti 47 suulist märkust ja vaid ühel juhul ettekirjutus.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul näitas sihtkontroll, et Eesti finantsasutustes on töökeskkonnaalane töö läbi mõeldud ja sellega tegeletakse järjekindlalt. „Võime ütelda, et Eesti inimeste rahaasjadega tegelevad töötajad, kelle tervis on tööl hoitud,” ütles ta. „Kontrollitud ettevõtete töötajad kinnitasid ka ise, et töökeskkond ja töö korraldus on töötajate tervist hoidev ning juhtkonna suhtumine töötingimuste parandamisse on väga hea,” lisas Oja. Pea kõik tööandjad olid koostanud riskianalüüsi, suunanud töötajad tervisekontrolli ja arsti tehtud ettepanekutega ka arvestanud. Töötajate juhendamine oli samuti enamikel juhtudel nõuetekohaselt korraldatud, puudusi esines vaid 14% ettevõtetest. Vajalikud juhendid olid olemas 91% ettevõtetes.
Mitmes finantsasutuses olid töötajatel reguleeritava kõrgusega lauad, mis võimaldavad töötada nii istudes kui ka seistes. Asutustes soositi paindliku tööaja kasutamist ja tervisespordiga tegelemist. Mõnes ettevõttes olid oma spordisaalid, lõõgastumis- või massaa˛itoad. Rõhku pannakse ka tervislikule toitumisele – tehakse puuviljapäevi, kus kontoritesse ostetakse värskeid puuvilju. Kontrolli käigus juhtisid tööinspektorid tähelepanu sellele, et töökeskkonna riskianalüüsis tuleb hinnata kõiki, ka psühhosotsiaalseid riske. Finantsasutuste korral võib selleks olla näiteks avatud kontori mõju, suhtlemine klientidega jmt.
Sihtkontrolli käigus külastati 22 finantsasutust viies maakonnas. Asutused valiti juhuvalikuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Tööinspektsioon
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.