Kui majanduskasv sai Eestis, Rootsis ja Lätis läinud aasta viimases kvartalis hoogu juurde, siis Soomes jäi neljanda kvartali SKP eelnenud kvartaliga võrreldes samale tasemele, kirjutab Äripäev.

- Soome majanduse aastane kasvupotentsiaal on nullilähedane.
- Foto: Andras Kralla
Aasta baasil jäi kasv ELi keskmisest nigelamaks.
Kui agentuur Bloomberg enne numbri avaldamist analüütikute arvamust küsis, siis üksmeelt ei olnud. Mõned prognoosisid kvartali baasil isegi kuni 0,2% suurust langust, teised 0,4% suurust tõusu. Prognoosid kasvutempo kohta aasta baasil ulatusid 0,3%-lt 1,5%-ni.
Soome SKP kasvas neljandas kvartalis aasta baasil 1,3%, teatas eile Soome statistikaamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Praegu ei ole veel märke, et ekspordist oleks majandusele kasvuvedurit saanud, pigem vastupidi,“ ütles Soome Aktia Banki peaökonomist Heidi Schauman Bloombergile.
Soome majanduse toibumist on vedanud eratarbimine ja ehitus, kuid eksport pole n-ö paigalt minema saanud. Soome kaubandusbilanss on miinuses olnud 2011. aastast saadik.
Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas import ekspordist kiiremini, vastavalt 1,9% ja 0,6%, eratarbimine kasvas 0,1% ja investeeringud 3%. Avaliku sektori kulutused kahanesid 0,6%.
Soome värskeim tööpuuduse näit on jaanuarist – tööta oli 9,2% tööealisest elanikkonnast, võrreldes 9,3%ga eelnenud aasta samal perioodil.
Euroopa Komisjon hoiatas läinud kuul avaldatud talveprognoosis, et Soome majanduse aastane kasvupotentsiaal on nullilähedane, kuna tööealine elanikkond väheneb ja tootlikkus pole paberitööstuse ja elektroonikatööstuse probleemide järel taastunud. Komisjon hoiatas ka, et avaliku sektori võlakoorma jätkuv kasv võib pärssida riigi võimalusi riiklike investeeringutega majanduskasvu turgutada.
Kogu aasta arvestuses kasvas Soome majandus läinud aastal eelnenud aastaga võrreldes 1,6%.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.