Tervisekassa finantsvaldkonna eest vastutava juhatuse liikme Pille Banhardi töölaud ei piirdu ainult finantside ehk eelarve ja aruandlusega, vaid ulatub ravikindlustuskaitse ja -hüvitiste, klienditeeninduse, analüütika ja tervishoiuteenuste hinnakujunduseni.
Kui erasektori finantsjuht saab keskenduda peamiselt ettevõtte tulemustele ja omaniku ootustele, siis
Tervisekassas finantse juhtides peab samal ajal hoidma fookuses ka avalikku huvi, poliitilist raamistikku ja vajadust selgitada keerulisi teemasid nii, et neist saaks aru ka finantskauge inimene.
Banhardi karjääritee on andnud tema praegusele rollile andnud tugeva vundamendi. Ta on liikunud raamatupidamisest finantsjuhtimisse, töötanud nii erasektoris kui avalikus sektoris ning jõudnud Tervisekassas aastatega rohujuuretasandilt juhatuse tasemele. See kogemus aitab tal näha korraga nii süsteemi detaile kui tervikpilti - seda oskust läheb nüüd vaja iga päev.
Kiirus kasvab ja selgitada peab oskama
Banhardi sõnul on Tervisekassa finantsjuhi töö viimastel aastatel muutunud - otsuseid saab teha kiiremini, sest andmed liiguvad automatiseerituse ja erinevate tööriistade tõttu operatiivsemalt. Tervisekassas on igapäevane andmemaht väga suur: aastas liigub läbi süsteemi üle 8 miljoni raviarve, ligi 9 miljonit retsepti ning enam kui 400 tuhat haigus- ja hoolduslehte.
Banhard kirjeldas, et kui veel mõni aasta tagasi ehitati pika vaate prognoosimudeleid peamiselt Exceli ja makrode abil, siis nüüd tehakse sama tööd märksa kiiremini ja suurema andmemahu pealt. Igapäevatöös on tal endiselt kasutusel klassikalised tööriistad nagu Word ja Excel, kuid nende kõrval on oluline koht töölaual juhtimisinfol ja analüütikal - näiteks Power BI, mis aitab koondada juhtimis- ja finantsotsuste tegemiseks vajaliku info ühte vaatesse.
Tänapäeva finantsjuht peab suutma korraga töötada andmetega, näha suurt pilti ja selgitada keerulisi valikuid arusaadavalt.
Tehisintellekti kasutab Banhard eelkõige abivahendina - mõtete kontrollimiseks, kokkuvõtete tegemiseks ja töö kiirendamiseks. Samas rõhutas ta, et AI ei asenda finantsjuhi otsustusvastutust: tulemused tuleb alati üle kontrollida. „Ma kasutan tehisintellekti, aga valideerin väga hoolikalt, mida ma sealt saan. Finantsjuht peab täna ikkagi väga palju oma pead kasutama - ainult sellele, mida tehisintellekt ette dikteerib, loota ei saa," ütles Banhard.
Banhard rääkis, et tänapäeva finantsjuht peab ühendama strateegilise mõtlemise, riskitaju, tehnoloogia mõistmise ja inimeste juhtimise oskuse - ehk suutma korraga töötada andmetega, näha suurt pilti ja selgitada keerulisi valikuid arusaadavalt.
Avalikus sektoris on rõhk suurel pildil ja usaldusväärsusel
Tema töö Tervisekassas ulatub tavapärasest finantsjuhi rollist kaugemale. Finantside kõrval juhib ta ka ravikindlustuse ja erinevate hüvitiste, Euroopa Liidu teenuste ja klienditeeninduse valdkonda ning finantsportfelli kuuluvad lisaks raamatupidamisele ja juhtimisarvestusele ja eelarvestamisele ka analüütika ning tervishoiuteenuste hinnakujundus.
Päeva jooksul tuleb vaheldumisi tegeleda prognooside, eelarve seisu, ministeeriumidega suhtlemise ja oma meeskondade juhtimisega. „Detailidesse ei tohi liigselt ära uppuda, sest siis kaob fookus - finantsjuhina pead kogu aeg hoidma suurt pilti ehk helikopterivaadet," ütles Banhard.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Merilyn Laigna on juhtinud kinnisvara arendavas Reterras finantsvaldkonda üle kuue aasta. Varasem kogemus mitmete finantsalastel positsioonidel - raamatupidajast analüütikuni - annavad talle tema praeguses rollis olulise eelise. „Kui ma vaatan suurt pilti, saan täpselt aru, millistest detailidest see kokku on pandud ja kuidas iga väike asi võib lõpuks mängida rolli," märkis Laigna.
Viljandi Haigla finantsjuhi Marika Aaso karjäär algas eraettevõtluses. Ettevõtlustaust tuleb talle kasuks ka tänases rollis. Sealt saadud arusaam, mida juhid finantsjuhilt tegelikult vajavad - selgust, valikuid ja riski hinnangut -, aitab tal olla mitte ainult aruandja, vaid ka sisuline partner otsuste langetamisel.
Automatiseerimine on vabastanud finantsistide ja raamatupidajate aega, kuid toonud kaasa uue vastutuse – mõista äri tervikuna ja näha seoseid, rääkis audiitor- ja ärinõustamisettevõtte PwC Eesti finantsjuht ja raamatupidamisteenuste üksuse juht Heleri Tinno intervjuus Finantsuudistele. Pärast sisukaid konverentsipäevasid - täis põnevaid ettekandeid, töötubasid ja tarku mõttevahetusi - on 23.-24. aprillil toimuva Pärnu Finantskonverentsi külalistel võimalik oma aju ümber lülitada Endla Teatris. Teatris saad kogeda head huumorit, üllatavaid lugusid, kauneid muusikalisi hetki ning ammutada täiesti uut ja inspireerivat mõtteainest.