Autor: Finantsuudised.ee • 9. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majandus kasvas euroalal kõige kiiremini
Eesti majandus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini.
Foto: pixabay.com
Kvartali baasil kasvas Eesti majandus eelmise aasta viimases kvartalis euroala riikidest kõige kiiremini, 1,9%, ning skaala kiirema kvartalikasvuga otsa jäid ka Leedu ja Läti, näitab Eurostati hinnang.
Aasta baasil – võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga – oli majanduskasv euroala riikidest kiireim Sloveenias (4,8%) ning Leedus ja Hispaanias, mõlemas 3%.
Euroalal tervikuna kasvas SKP neljandas kvartalis kvartali baasil 0,4%, mis on sama tase kui kolmandas kvartalis, ja aasta baasil 1,7%. Peamine kasvu vedur oli sisetarbimine.
Ainsana langes kvartali baasil Kreeka SKP, 1,2%. Soome majandus ei kasvanud ega kahanenud.
Euroala suurematest majandustest kasvas Saksamaa ja Prantsusmaa SKP kvartali baasil samas tempos euroala keskmisega ehk 0,4%, Itaalia majandus kasvas 0,2% ja Hispaania SKP 0,7%. Aasta baasil kasvas suurtest majandustest kõige kiiremini Hispaania, järgnes Saksamaa 1,8%ga. Prantsusmaa SKP kasvas 1,2% ja Itaalia majandus 1%.
Eesti peamistest ekspordipartneritest kasvas Rootsi majandus neljandas kvartalis kvartali baasil 1% ja aasta baasil 2,3%, Soomes oli majanduskasv vastavalt 0 ja 1,3%.
Läti ja Leedu SKP kvartalikasvu tempo jäi Eestist veidi aeglasemaks, olles vastavalt 1,1% ja 1,4%. Aasta baasil kasvas SKP Leedus 3%, Eestis 2,8% ja Lätis 2,2%.
„Eesti majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpul tõepoolest üle ootuste. Reaalmajanduse poolel toetas seda enim kiire lisandväärtuse kasv IT sektoris,” kommenteeris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
„Samas tuleb meeles pidada, et Eesti majanduskasv ja selle mõõtmine kipuvadki olema volatiilsemad, kui mõnes suures Lääne-Euroopa riigis. Selle taga on paratamatu tõdemus, et üksikutel ettevõtetel on võime Eesti majandust kui tervikut oluliselt mõjutada.”
Soome jaoks oli nullkasv mõistagi negatiivne uudis, kuid Nestori sõnul prognoosivad nad pikemas plaanis ka põhjanaabrite majanduskasvu kiirenemist. Lähiaastail jääb see küll vaid 1,5% piirimaile. Soome impordinõudluse kasv peaks 2018. aastaks jõudma siiski 2%ni, mis soosib Eesti eksportööre.
Eesti majandus jätkab kasvamist
Nestori sõnul Eesti majanduskasv sellel aastal oodatavalt kiireneb, jõudes tema hinnangul 2,2%ni.
Veidi kiiremat kasvu on oodata eksporditurgudel, kuid peamiselt peaks kasvu kiirendama investeeringute taastumine, mis siiani on majanduskasvu pidurdanud. Ühelt poolt on investeeringuid suurendamas riik, kuid teisalt on ka ettevõtete tootmisvõimsuse tase niivõrd kõrge, et suureneva nõudlusega toime tulekuks peavad nad paratamatult tegevuse laiendamisesse panustama.
Eratarbimise kasv püsib endiselt hea. 2018. aastal lisandub võrrandisse veel tulumaksureform, mis suurendab madalama sissetulekuga majapidamiste tarbimiskulutusi.
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!