Autor: Mari Sarapuu, Äripäeva konverentsid • 22. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu Äriplaanil esinev Raasuke ütles intervjuus Äripäevale, et sõnade asemel tuleks teha rohkem tegusid ja näidata oma ettevõttes hästi tegutsemisega ühiskonnale eeskuju.

Olete öelnud, et te ei suudaks tööta olla. Mis motiveerib teid pidevalt töötama?

Elus on tihti nii, et osa tugevustena näivaid omadusi on hoopis nõrkused. Ma arvan, et siin on üksjagu kartust mitte olla enam vajalik või konkurentsivõimeline. Ma ei taha küll öelda, et lähen iga päev tööle hirmust, aga arvan, et see on kombinatsioon uudishimust, soovist midagi ära teha ja kartus selle ees, et kui liiga pikalt istuma jääda, siis on uuesti raske alustada. Võib küll mõelda, et kui ei ole töömuresid ja -stressi, siis on väga hea, kuid ilma nendeta on veel hullem. Nagu ütleb ka vanasõna, siis sibulamaitse saab suust ära, kui võtta natuke küüslauku.

Eelmisel aastal valiti teid parimaks juhiks. Kas midagi muutus pärast seda?

Ei muutunud. Olin keskpärane juht enne seda ja olen sama keskpärane juht kahjuks ka nüüd. Tahaks anda au inimestele, kes selle ettevõtmisega tegelevad ja juhtimiskvaliteedist räägivad ja seda tähtsustavad.

Mida toob teie juhitud uus pank turule, mida teistel ei ole?

Et teha asju paremini, tuleb oma tee leida. Need kaks omanikpanka otsustasid üsna mittetraditsiooniliselt Skandinaavia pankadele, et kaks konkurenti panevad oma äri kokku ja annavad sellele iseseisvuse.

Meeskonda värvatakse ka organisatsioonist väljaspoolt selles ootuses, et uus meeskond ehitab Luminori tugevustele, mis pangal juba olemas. Samuti oodetakse uusi tugevusi, mida kahe panga grupil varasem strateegia ei näinud ette. Oleme kohalik tegija, kuid kvaliteet ja võimekus on emapankadelt kaasa antud ja nii ei pea alguse kasvuraskusi nii palju läbi elama.

Kui erinevad on Nordea ja DNB pank?

Olid mõned teemad, mis kordusid, kohtudes inimestega kahest organisatsioonist erinevatest riikidest. Üks läbiv teema oli see, et peaksin olema tähelepanelik, kui erinevad need kaks panka kultuurilt on. Tegime aasta alguses üsna põhjaliku kultuuriuuringu ja selgus, et need kaks organisatsiooni on hämmastavalt sarnased. Sellest tuleb välja kaks väga tugevat sammast, mille peale ehitada – mõlemad organisatsioonid on hästi näoga väljapoole ja kliendile keskendunud. Lisaks on mõlemas koostöö väga hea nii omavahel kui ka rahvusvahelistes suhetes.

Praegu on Nordea pangal oma töötajatega suured lahkhelid. Kas oleksite midagi teisiti teinud?

See ei ole olnud minu vaidlus ning tuleb ka valida, millises vaidluses kaasa lüüa ja millises mitte.

Täitsa siiralt ei tea mitte ühtegi teemat, millele ei oleks olemas lahendust või millele ei ole lahendust välja pakutud. Meil ei ole probleeme ja kui oli kartus, et tingimused võivad halveneda, siis see kartus ei ole põhjendatud ja praeguseks on probleemid suuresti ka lahendatud. See, mis põhjustab veel neid värelusi, on mõne üksiku inimese isiklik agenda.

Mida te muudaksite Eesti maksupoliitikas?

Soovitasime mitte teha kolme asja: ärge muutke makse, vaja ei ole teha üksikuid suuri investeeringuid ja ärge võtke laenu. See, mida praegu näeme on teadagi mis. Mitte, et need asjad oleksid halvad, kuid majanduse ja selle arengu vaheline seos puudub või on pigem äraspidine.

Millised on kolm tegevust, millele seate fookuse järgmisel aastal?

Selleks, et rooli keerata, tuleb kõigepealt roolini ulatuda ja kinni hoida. Et arengus ise kaasa lüüa, tuleb hoida ennast tervena ja võimelisena selles protsessis osalema. See on samamoodi nagu siis, kui lennukis lõpeb hapnik otsa ja öeldakse, et pange mask endale pähe ja alles siis teistele inimestele.

Tegu mõjub rohkem kui sõna ja kui saaksime rohkem seda energiat, mis meil hetkel kuulub seletamisele ja raskustega koostööle, panna ärategemisse ja paremaks tegemisse, siis liigume edasi. See kõik on võimalik, kui on head suhted. Ise peab olema trimmis, et meeskond ja pere toimiksid, ja seda peab nõudma ka teistelt. Muutume selleks, millega end ümbritseme.

Loe täispikka intervjuud Äripäevast.

Pane tähele!

Äriplaan 2018

Erkki Raasuke, Andres Agasild, Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jpt esinevad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan.

Äripäeva konverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning sellel esinevad mõjukad ettevõtete omanikud, kes räägivad oma ootustest ja hirmudest ning äriplaanist aastaks 2018.

Pääsmed ja kogu programm on siin.