• OMX Baltic−0,06%314,55
  • OMX Riga0,5%948,72
  • OMX Tallinn−0,26%2 144,84
  • OMX Vilnius0,05%1 507,35
  • S&P 5000,32%7 677,28
  • DOW 300,3%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,29%10 886,16
  • Nikkei 225−0,32%65 646,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,64
  • OMX Baltic−0,06%314,55
  • OMX Riga0,5%948,72
  • OMX Tallinn−0,26%2 144,84
  • OMX Vilnius0,05%1 507,35
  • S&P 5000,32%7 677,28
  • DOW 300,3%53 577,4
  • Nasdaq 0,66%26 151,3
  • FTSE 1000,29%10 886,16
  • Nikkei 225−0,32%65 646,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,64
Möödunud aasta oli tehingute mahu ja väärtuse poolest nii Eesti kui ka Baltikumi tehinguturul rekordiline. 2017. aastaks prognoosivad Ellex Raidla tehingute valdkonna partnerid Sven Papp ja Risto Vahimets vähemalt sama head tehinguaastat, sest mitu väga suurt tehingut on praegu läbirääkimisel.
Ellex Raidla tehingute valdkonna partnerid Sven Papp (paremal) ja Risto Vahimets.
  • Ellex Raidla tehingute valdkonna partnerid Sven Papp (paremal) ja Risto Vahimets.
  • Foto: Andras Kralla
„Näeme seda, et tehingute tegemise aktiivsus on kõrge. Investorid ja Eesti erakapitalifondid on aktiivsed, skandinaavlased vaatavad tänu Starmani tehingule jälle siia,“ selgitab Papp. Oluline on see, et oleme kaardil tagasi. Papp lubab, et enne jaanipäeva tuleb ilusate rahanumbritega tehingu-uudiseid.
Sektorite analüüs näitab ekspertide sõnul just sellist pilti, mida võikski oodata: kuumad on IT ja new-tech valdkonnad, nagu me ka maailmale näidata tahame. Vahimetsa sõnul oleme tublid, aga tehingud on liiga väikesed ja ettevõtted müüakse liiga vara ära. „Kuidas me saame leida Eesti Nokiakest, kui kohe, kui meil midagi on, müüakse see ära,“ arutleb ta. „Tegijad on ise öelnud, et esimesed kuus kuud on Eestis väga head, aga kolitakse ära mitmel põhjusel: et nad muutuksid nähtavamaks ning oleksid investoritele ja kasutajatele-klientidele lähemal. Nad tahavad olla seal, kus on kõik teised tegijad,“ selgitab Papp.
Võimalused tulevasteks tehinguteks
Papp soovitab aga Eesti ettevõtjatel silm peal hoida ka suurematel tegijatel, sest kui nad juba me naaberriikidesse lähevad, tulevad nad ilmselt varsti ka siia. Nemad võivad kohalikke ettevõtjaid üpris palju ja agressiivselt mõjutada. Neid pole aga põhjust karta, pigem võiks vaadata, mis teenuseid kohalik ettevõtja neile saaks osutada. 
Kuigi kohalik erakapital on olnud viimastel aastatel juba julgem ja aktiivsem, peavad Papp ja Vahimets suuremate tehingute takistuseks ikkagi seda, et Eestis on veel vähe kapitali. Suured tehingud tehti ikka väliskapitali toel. „Me ei jõua Euroopa viie rikkaima riigi hulka, sest Eestil on võrreldes teiste „vanade majandustega“ olnud oluliselt vähem aega kapitali akumuleerida, seega toodab see meile isegi ülitarga investeeringu korral väiksemat kasumimassi. Tulevikuks on kapitali kogumise jaoks tähtis see, et kapital oleks siin ja sel oleks võimalik kasvada siin, Eestis. Selle kaudu saame võimendada kasvu Eestis. Kui see vähenegi kapital välja voolab, siis pole lootustki teda Eestis tööle panna ja selle vilju nautida. Kuni meil endal kapitali napib, tuleb majanduse arendamisel rakendada väliskapitali,“ selgitab Papp.
Tuleviku suhtes optimistlikud
Vahimets aga lisab, et tema arvates on tänane ärikultuur päris hea. Soomlastel on see veidi protektsionistlik, st nad eelistavad teha äri rohkem omadega, meil see õnneks nii ei ole. Vahimetsa sõnul saame väliskapitali, kui suudame hoida kultuuri, kus kõik mängijad tunnevad, et see on aus, nad on siin teretulnud ja kedagi ei eelistata. Ei tohi lasta kultuuril minna protektsionistlikuks, nagu see maailmas praegu veidi toimumas on. „Peame hoidma Eestit atraktiivsena sissetulevale väliskapitalile,“ võtab Papp teema kokku.
Küsimuse peale, mis on veel erinev Eesti ning teiste Balti ja Skandinaavia riikide vahel, vastab Vahimets, et me oleme maailmameistrid nägemaks omavahelisi erinevusi ja probleeme, miks me ei saa koostööd teha. See on suur probleem. Kui vaatame erinevusi nutikalt ja mõtleme, kuidas neid vähem oleks, läheks meil siin regioonis väga hästi. „Kui Silicon Valleyst vaadata, pole väga suurt vahet, kas tegemist on Eesti, Soome või Rootsiga, sealt ei tehta sageli vahetki, kas tegemist on  Swedeni või Switzerlandiga“, naljatleb Papp: „Ise loome enda mõttes probleemse kuvandi, et soomlane on üht- ja rootslane teistmoodi ning nende kõigiga on keeruline äri ajada,“ lisab Papp.
Mehed on tuleviku suhtes optimistlikud. „Meil on täiesti reaalne võimalus Eestist kasvatada välja kui mitte globaalseid, siis regionaalseid suurettevõtteid,“ usub Vahimets. „Tuleb õigesti tegutseda nii era- kui ka riigisektoris, julgelt ja pika vaatega, mitte valmistest valimisteni. Tuleb tegeleda haridusega, siis läheb paremaks.“
 
„Saame väliskapitali, kui suudame hoida kultuuri, kus kõik mängijad tunnevad, et see on aus, nad on siin teretulnud ja kedagi ei eelistata. Ei tohi lasta kultuuril minna protektsionistlikuks, nagu see maailmas praegu veidi toimumas on.“
Nii hea tehingute aasta kui eelmine oli viimati 2011 ja 2016 ületas isegi seda. 2015 oli suhteliselt kehv aasta: Baltikumi tehingute väärtusest oli Eesti panus vaid 5%. Üks põhjustest oli see, et paljude tehingute lõpetamine lükkus 2016. aastasse.
Suurim tehing, mis 2016. aastal tehti, pole küll veel lõpuni viidud, aga DNB ja Nordea panga ühinemine ning ühendpanga nimega Luminor tekkimine on oma miljardi euro suuruse bilansiväärtusega kindlasti Eesti tehingute tipus. Ellex Raidla partnerid toovad teiste seas väga oluliste ja rõõmustavate tehingutena välja Starmani müügi, mis oli kogu Baltikumis suuruselt teine tehing. Seda aeti väga Eesti-keskselt ning see pakkus tööd ja kogemust paljutele siinsetele töötajatele. Vahimetsa jaoks oli tähtsaim T1 kaubanduskeskuse kaudu TPG raha Eestisse toomine, Papp märgib ära veel Hiltoni hotelli rajamise ja Eesti Gaasi müügi Triliny Energyle. Viimane oli tema sõnul suur võit ja julgustükk Eesti turul.
Loe veel Baltikumi suurimate tehingute kohta SIIT ja Eesti suurimate tehingute kohta SIIT

Seotud lood

Uudised
  • 22.05.17, 11:15
Raasuke: Nordea ja DNB on hämmastavalt sarnased
Möödunud aastal parimaks juhiks valitud Erkki Raasuke, kes tegeleb parasjagu uue panga Luminori ülesehitamisega, tunnistab, et oli ja on siiani keskpärane juht, keda motiveerib töötama kartus muutuda ebavajalikuks, kirjutab Äripäev.
Uudised
  • 01.08.17, 12:24
DNB pank võttis raha välja
Varasemalt kogunenud kasumi arvelt maksis DNB pank selle aasta esimesel poolaastal 6 miljonit eurot dividende. Dividendide väljamakselt tasus pank tulumaksuna 1,5 miljonit eurot. Oktoobris viiakse lõpule DNB ja Nordea ühendpanga loomine.
Uudised
  • 09.10.17, 16:53
Tehinguid tehti 50% rohkem kui aasta eest
Ellex Raidla tehinguturu raporti alusel võib öelda, et 2017. aasta teise kvartali tehingute arv on võrreldes esimese kvartaliga suurenenud 20% ja võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2016. a II kv) 48%; ­samas viimasel kolmel poolaastal on tehingute arvu kõikumine väike, ca 10%.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 13:17
Enam kui 20 miljonit eurot investoritele välja maksnud ettevõte käivitab uue 9% võlakirjaemissiooni
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele