Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorus toetada 18 projekti elluviimist Harju, Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, kokku 21 miljoni euro ulatuses.
- EAS investeerib kolme maakonda 21 miljonit eurot Foto: pixabay.com
Kokku taotleti taotlusvoorus toetust 35 projektile kogumahus 38 miljonit eurot.
Eelkõige toetatakse uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmist piirkonnas, ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
EASi toetuste keskuse direktor Monica Hankov täpsustas, et palju tugevaid taotlusi esitati turismivaldkonnas – 18 toetatud projektist 11 on sellised, mille eesmärgiks on luua piirkondade eripära rõhutavaid turismiobjekte, et tuua külastajad Tallinnast kaugemale. Sellega pikendatakse ka turistide piirkonnas viibimise aega, et mõju ulatuks võimalikult suure hulga piirkonna ettevõteteni.
Toetuse saajad
Harjumaa:
Aegviidu Tervisespordikeskus
Toetuse suurus 747 771,48 eurot
Kavas on renoveerida Aegviidu veduridepoohoone ja välja ehitada vajalik ruumilahendus, et võtta hoone kasutusse Kõrvemaa tervisespordikompleksi keskusena – Aegviidu Tervisespordikeskus.
Anija mõisakompleksi väljaarendamine mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu“
Toetuse suurus 1 752 972,39 eurot
Kavas on renoveerida Anija mõisa pea- ja aidahoone ning avada see külastajatele mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu“. Mõis koos pargiga hakkab olema kogu mõisakultuuri pärandist terviklikku ülevaadet andev keskus. Pearõhk pannakse ajastute vahetule kogemisele viie meele ja isetegemise kaudu.
Jäneda-Aegviidu-Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse kergliiklustee ehituse viimane etapp, pikkus 3,2 km
Toetuse suurus 481 214,75 eurot
Kavas on ehitada kergtee Aegviidust Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni. Kergliiklustee on loogiline jätk Aegviidu valla kergliiklusteedele ja moodustaks ühtse terviku alates Jänedalt läbi Aegviidu kuni Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni.
Vigursõidu ja rahvaürituste plats
Toetuse suurus 219 475,72 eurot
Kavas on rajada LaitseRallyParki vigursõidu ja rahvaürituste plats. Projekti abil tõstetakse pargi teenuste kvaliteeti ja luuakse juurde teenuseid, mis on seotud motospordi ja sõiduoskuste arendamisega, samuti avatakse park motospordiga mittetegelevatele inimestele erinevate rahvaürituste (laadad, kokkutulekud jne) korraldamise kaudu.
Kotka „pargi ja reisi“ parkla rajamine Kuusalu vallas
Toetuse suurus 113 332,64 eurot
Kavas on rajada 25kohaline „pargi ja reisi“ parkla ning rajatakse parklat ja kolme bussipeatust ühendav kõnniteede võrgustik kogupikkusega ca 350 meetrit. Projekti abil paraneb elanike juurdepääs ja turvalisus liikumisel töökohtadele ning avalikele teenustele.
Raasiku kergliiklustee
Toetuse suurus 668 001,76 eurot
Kavas on rajada 3,52 km pikkune kergliiklustee Raasiku alevikku, mis ühendab keskuse ja aleviku ääreaalade elamupiirkonnad (Tehase ja Jägala-Aruvalla tee äärne ajalooline keskus) ning tagab jalakäijate ohutu liikumise keskusesse ja tagasi.
Keila-Lehola kergliiklustee rajamine
Toetuse suurus 594 792,26 eurot
Kavas on rajada Keila-Lehola kergliiklustee pikkusega 4075 meetrit. Projekti eesmärk on piirkonna elukeskkonna parandamine ja parema ligipääsu tagamine töökohtadele ning avalikele teenustele läbi keskus-tagamaa vahel ühendusvõimaluste arendamise. Kergliiklustee rajamisega eraldatakse jalgsi ja jalgrattaliiklus maanteeliiklusest, mille tulemusena suureneb liiklusohutus ning elanike jaoks paranevad tervisespordi võimalused.
Ida-Virumaa:
Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine
Toetuse suurus 3 727 928,81 eurot
Endise põlevkivikarjääri tehismaastikule luuakse ainulaadne külastusatraktsioon Aidu Veemaa, mis ühendab tipptasemel veespordi ja mitmekesised vabaaja
aktiivse veetmise võimalused. Veemaa pakub veesõite, suplust, aerutamist, veemotot, ronimist, rannamõnu, teatrit ja kontserte. Aidu Veemaal on aastas ca 30 000 külastust ning luuakse 12 otsest ja 30 kaudset töökohta.
Kreenholmi Tekstiilimaailm
Toetuse suurus 3 590 053,36 eurot
Kavas on rajada Narva seni kinnise Kreenholmi ajaloolise ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladudesse unikaalne turismiatraktsioon (töönimetusega) Kreenholmi Tekstiilimaailm. Kreenholmi lugu ja puuvilla, tekstiili ning disainiga seotud teemasid tutvustab väli- ja siseekspositsioon.
Ida-Viru turismisihtkoha kui võrgustiku arendamine
Toetuse suurus 469 625,00 eurot
Ida-Viru turismisihtkohta arendava turismiklastri eesmärk on saada Eestis ööbimiste arvult suuruselt teiseks turismipiirkonnaks, tuues Eestisse uusi sihtrühmi ja ööbimisi.
Arengut toetavad paljud suured turismiarendused piirkonnas ning logistiliselt väga hea asukoht. Nende tegurite võimendamiseks on käesolevas projektis planeeritud tõsta kohaliku turismisektori võimekust, arendada turismiteenuseid ja tooteid ning ellu viia intensiivne 2-aastane turunduskampaania Eesti, Soomes ja Venemaal.
Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus
Toetuse suurus 465 799,62 eurot
Kavas on rajada Ida-Virumaale Liimala ajaloolisesse kalurikülla liivaranna äärde 1920–40 toimunud ulatuslikku salapiiritusevedu käsitlev muuseum mereteemalise raamatukoguga. Projekti käigus rajatakse ka 15 meetri kõrgune vaatetorn ja välilava. Omavahenditest ehitatakse 9 numbritoaga hotell kuni 35 külastajale. Koos varem rajatud Purtse jahtsadama ja Tulivee restoraniga ning planeeritavate majutushoonetega tekib Tulivee turismikeskus, mis jutustab külastajale rannarahva ajalooga seotud lugusid.
Sillamäe rannapromenaadi rajamine
Toetuse suurus 2 318 672,50 eurot
Kavas on rajada rannapromenaad, mis ühendab reisi- ja jahisadamat kesklinnaga ning moodustab rekonstrueeritava Mere puiesteega ühtse terviku. Sillamäe linna ranna-ala kujuneb oluliseks arengutsooniks ja atraktiivseks puhkealaks. Rajatav promenaad iseloomustab Sillamäed kui merelinna, ühtlasi rõhutades selle ajaloolist eripära.
Järve tööstuspargi juurdepääsu renoveerimine (Ehitajate tn osas)
Toetuse suurus 1 359 999,74 eurot
Kavas on Kohtla-Järve linna Järve tööstusalale suunduva Ehitajate tänava rekonstrueerimine 1,6 km lõigul, Ehitajate tänava ja Järveküla tee ristmiku ümberehitamine, kergliiklustee koos väikevormidega (istepingid, prügikastid) ja tänavavalgustuse rajamine kogupikkusel 2,4 km. Järve tööstusala on Eesti üks suurimaid, hõlmates enda all ca 1400 ha tööstusmaad. Praegu tegutseb tööstusalal 50 erineva suuruse ja profiiliga ettevõtet.
Jõgevamaa:
Kamari järve veekeskuse rajamine
Toetuse suurus 1 582 118,6 eurot
Kavas on Põltsamaa valda Kamarisse rajada järvepealne veesuusa- ja lauakeskus, mis on Eestis ja naaberriikides ainulaadne aastaringselt avatud ringsüsteemiga veel ning lumel lauatamise ja suusatamise kaabelpark. Pargis saab olema Balti- ja Põhjamaade ainus veepealne seiklus- ja takistusrada, vabaajaatraktsioonid, pakutavad teenused, toetav võrgustik ja vajalik taristu.
Kalevipoja muuseumi arendamine
Toetuse suurus 1 087 790,03 eurot
Kavas on arendada Kalevipoja muuseumi, luues Jõgevamaale Kääpa külla atraktiivne eesti rahvuseepost „Kalevipoeg“ käsitlev muuseum. Projektitoetusena renoveeritakse muuseumi hoone ja luuakse eepost kajastavad uued interaktiivsed ekspositsioonid ja virtuaalne keskkond, rajatakse õppeklassid ning täiendatakse Kalevipoja teemaparki.
Tabivere tööstusala arendamine
Toetuse suurus 817 417,58 eurot
Kavas on tööstusalale rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid, tuletõrje veevõtusüsteemi võrk, juurdepääsutee ja jalakäijatele juurdepääsutunnel.
Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamine
Toetuse suurus 462 141,60 eurot
Kavas on rajada 2,5 meetri laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis algab Põltsamaa linna piirist ja kulgeb Umbusi tee ristmikuni kogupikkusega 2895 meetrit. Eesmärk on tagada parem ühendustee Põltsamaa linna ja Annikvere, Võhmanõmme, Neanurme, Kaliküla, Kablaküla ning Umbusi külade vahel.
Peipsi piirkonna taristute arendamine
Toetuse suurus 649 583,68 eurot
Kavas on rajada kergliiklustee, mis saab alguse Kasepäält ja lõpeb Mustveel. Eesmärk on rajada 4 km kõvakattega kergliiklusteid ja parendada 3 km olemasolevat kergliiklusteed.
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas 26. juunil ettevõtjate võrkudega liitumise programmi taotluste vastuvõtmist, millega antakse toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudega või parandada olemasolevaid ühendusi.
Tallinnas käivitati ambitsioonikas pooleaastane programm „Missioon Saksamaa“, mille käigus saavad 21 Eesti ettevõtet, teiste seas Baltika, Värska Vesi, Salvest ja Liviko, põhjaliku ettevalmistuse, et laiendada ekspordimüüki Euroopa südames Saksamaal.
Riik investeeris tänavu viie kuuga 62 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Suur osa investeeringute mahust on tänavu kavandatud maanteedele, transpordivahenditele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse.
EASi juhatuse esimees Alo Ivask, kes astus ametisse 20. märtsil, tegi eile toimunud EASi nõukogu koosolekul ettepaneku juhatuse koosseisu kohta. Nõukogu kinnitas juhatuse liikmeks Veiko Pärna, juhatusest kutsuti tagasi Indrek Kaju.
Investorite huvi võlakirjade vastu on suur, sest langevate intressimäärade keskkonnas võib võlakirjadest päris head tootlust saada. Lähiaastad on võlakirjade aastad, nenditakse saates “Soraineni sagedus”.
Hetkel kuum
Tagasi Finantsuudised esilehele