Autor: Finantsuudised.ee • 10. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtjad otsivad uusi laienemisvõimalusi

Jarmo Liiver, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht.
Foto: Andres Haabu
Esimesel poolaastal laekus KredExile 309 uut käendustaotlust ja sõlmiti 260 lepingut. Kuue kuuga on ettevõtted KredExi käenduse abil saanud 62,8 mln eurot lisafinantseerimist. Võrreldes eelmise aasta esimese poolega soovisid ettevõtted KredExi käendust kasutada rohkem lühiajaliste finantseeringute tagamiseks.

Kui 2016. aasta esimesel poolel kasutati KredExi käendust enim investeerimislaenude korral, siis selle aasta kahel esimesel kvartalil aga arvelduskrediitide ja käibelaenude finantseerimiseks (59% käenduste mahust), millele järgnesid investeerimislaenud (23%) ja pangagarantiid (14%).

Kokku käendas KredEx esimesel poolaastal rohkem kui 220 ettevõtte kohustusi, kes plaanivad luua rohkem kui 300 uut töökohta.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Jarmo Liiveri sõnul on mahud võrrelduna eelmise aastaga küll vähenenud, ent selle taga on eelkõige mitu suurt investeerimisprojekti, mis nihkusid 2016. aastasse, kuna 2015. aasta lõpus suurendas KredEx maksimaalset käendussummat ettevõtte kohta 2 miljonilt 5 miljonile eurole. Lisaks on ettevõtetele kättesaadavaks saanud alternatiivseid finantseerimislahendusi, mille puhul KredExi käendust ei vajata. Seega oli teatav mahtude vähenemine sel aastal pigem ootuspärane.

„Kui eelmisel aastal tegime käendusega Eesti ettevõtetele kättesaadavaks rekordilised 164,3 mln eurot, siis tänavu on meie mahud stabiliseerunud. Rõõmu valmistab, et paljude ettevõtete ligipääs kapitalile on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Samas murekohana tuleb välja tuua, et ligipääs kapitalile on endiselt problemaatiline alustavate ja mikroettevõtete seisukohalt. Üheskoos teiste finantsturu osalistega üritame seda olukorda jätkuvalt parandada,“ ütles Liiver.

Sektoritest on suurem osakaal töötleval tööstusel, millele järgnevad ehitus ja kaubandus. Eelmise aasta algusega võrreldes on suurenenud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori ettevõtete osakaal.

Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Villu ZirnaskFinantsuudised.ee toimetajaTel: 50 79 827
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077