Maksu- ja tolliamet pakub alates oktoobrist e-maksuametis/e-tollis uue teenusena maksukäitumise koondhinnangut, mis annab ettevõtjale ülevaate tema maksuasjade seisust.

- Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid.
- Foto: Andras Kralla
Pilootprojekt on osa ameti soovist hakata juba olemasolevaid andmeid ettevõtjatele kasutamiseks n-ö tagasi peegeldama. „Maksu- ja tolliamet tuleb lähiaastail välja mitme uue teenusega, et ettevõtjatel oleks rohkem tööriistu oma äriprotsesside hõlbustamiseks ja riskide maandamiseks. Maksukäitumise koondhinnang on neist esimene ja ettevõtjad saavad seda uut lahendust kohe testida ja meile tagasisidet anda,“ selgitas maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, lisades, et nii saavad tulevate teenuste kasutajad juba uue e-maksuameti/e-tolli arendusfaasis kaasa mõelda.
Maksukäitumise koondhinnang koosneb viiest näitajast ja võtab arvesse maksuvõla esinemist, tähtaegselt esitatud deklaratsioone, kehtivaid maksu- ja tollialaseid süüteokaristusi, ettevõtte osas läbiviidud maksumenetlusi ja juhatuse liikme tausta.
„Kõikide näitajate koosmõjus paigutub ettevõtte maksukäitumine lõpuks ühte neljast kategooriast, mille ühes otsas on väga hea ja teises otsas väga halb hinnang. Kui ettevõtja maksukäitumine on väga hea, siis ei olegi tarvidust andmetesse rohkem süveneda, pigem tekivad küsimused ja vajadus meiega suhelda siis, kui kuskil esineb puudusi ja need tuleks koos meiega üle vaadata,“ lisas Laid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Amet uuendab maksukäitumise hinnangut korra kuus, esimene koondhinnang on arvutatud septembrikuu andmete põhjal ning see antakse alati eelmise kuu kohta, tagantjärgi hakkab nägema viimase kuue kuu andmeid.
Oma ettevõtte maksukäitumise koondhinnangu nägemiseks tuleb sisse logida e-maksuametisse/e-tolli, sealt valida ülamenüüst „Teated“ ja sealt alt „Maksukäitumine“. Koondhinnangu rakendusega saavad tutvuda kõiki Eestis registreeritud ettevõtjad, kuid koondhinnangut ei arvutata pilootprojekti raames mitteresidentidele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.