Uudised Finantsuudised.ee

Makseteenuste turvanõuded karmistuvad

Online banking, pank, pangakaart
Tekib juurde võimalusi internetis ostude eest tasumiseks ja finantsseisu jälgimiseks.Foto: shutterstock.com

Riigikogu võttis vastu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muudatused, millega lisatakse makseteenuste hulka mitu uut teenust ja karmistatakse nõudeid senistele teenustele.

Muu hulgas piiratakse muudatustega paroolikaartide kasutamist, vahendas rahandusministeerium.

„Eestis kasutatakse valdavalt veel pankade poolt pakutavaid traditsioonilisi makseteenuseid, samas on makseteenuste turg kiirelt arenemas ja turule on toodud mitmeid innovaatilisi teenuseid,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Nii uute teenuste reguleerimiseks kui seniste turvalisuse tagamiseks oli tarvis viia vastavad muudatused sisse ka meie seadustesse,“ lisas minister.

Tarbijatele tekib kahe uue makseteenuse näol juurde võimalusi internetis oma ostude eest tasumiseks ja oma finantsseisu jälgimiseks. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes ostude eest tasuda ka siis, kui inimesel puudub krediitkaardiga maksmise või pangalingi kasutamise võimalus. Teenus võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest.

Interneti kaudu tehtavate maksete puhul on aasta-aastalt muutunud tõsiseks väljakutseks kliendi tuvastamine, et vältida pettusi ja konfidentsiaalse info vargust. Makseteenused on turvalised ka täna, kuid uue regulatsiooniga pööratakse senisest enam tähelepanu ka võimalike turvariskide ennetamisele.

Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad rakendama kliendi tuvastamisel niinimetatud tugeva autentimise nõudeid. Eestis võimaldavad seda näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid.

Maksetega seotud turvariskide maandamiseks piiratakse seniste paroolikaartide kasutust, sest need on hõlpsasti kopeeritavad. Piirangud laienevad ka nendele internetimaksetele, mille puhul ainsa turvaelemendina kasutatakse pangakaardile trükitud numbrikombinatsiooni.

Kõnealused turvanõuded jõustuvad täies ulatuses umbes 2019. aasta keskel. Täpne kuupäev sõltub sellest, millal Euroopa Liidu Komisjon võtab vastu asjakohase rakendusmääruse.

Lisaks muudab eelnõu kliendi omavastutuse piirmäära pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral ja see langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada – näiteks automaattanklas kütuse ostmisel. Sellisel juhul tuleb kliendilt küsida nõusolek kindla rahasumma blokeerimiseks maksekontol ja blokeering tuleb lõpetada niipea, kui laekuvad andmed täpse maksesumma kohta.

Eestis on tegevusluba 13 makseasutusel, mis ei ole pangad – nende kaudu tehakse aastas alla miljardi euro ulatuses tehinguid.

Eelnõuga viiakse ühtlasi Eesti seadused kooskõlla ELi uue makseteenuste direktiiviga. Seadus jõustub 2018. aasta 13. jaanuaril.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. November 2017, 11:07