Interneti kaudu tehtavate maksete puhul on aasta-aastalt muutunud tõsiseks väljakutseks kliendi tuvastamine, et vältida pettusi ja konfidentsiaalse info vargust. Makseteenused on turvalised ka täna, kuid uue regulatsiooniga pööratakse senisest enam tähelepanu ka võimalike turvariskide ennetamisele.
Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad rakendama kliendi tuvastamisel niinimetatud tugeva autentimise nõudeid. Eestis võimaldavad seda näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid.
Maksetega seotud turvariskide maandamiseks piiratakse seniste paroolikaartide kasutust, sest need on hõlpsasti kopeeritavad. Piirangud laienevad ka nendele internetimaksetele, mille puhul ainsa turvaelemendina kasutatakse pangakaardile trükitud numbrikombinatsiooni.
Kõnealused turvanõuded jõustuvad täies ulatuses umbes 2019. aasta keskel. Täpne kuupäev sõltub sellest, millal Euroopa Liidu Komisjon võtab vastu asjakohase rakendusmääruse.
Lisaks muudab eelnõu kliendi omavastutuse piirmäära pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral ja see langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada – näiteks automaattanklas kütuse ostmisel. Sellisel juhul tuleb kliendilt küsida nõusolek kindla rahasumma blokeerimiseks maksekontol ja blokeering tuleb lõpetada niipea, kui laekuvad andmed täpse maksesumma kohta.
Eestis on tegevusluba 13 makseasutusel, mis ei ole pangad – nende kaudu tehakse aastas alla miljardi euro ulatuses tehinguid.
Eelnõuga viiakse ühtlasi Eesti seadused kooskõlla ELi uue makseteenuste direktiiviga. Seadus jõustub 2018. aasta 13. jaanuaril.