OMX Baltic−0,03%290,97
OMX Riga−0,21%909,41
OMX Tallinn0,23%1 890,56
OMX Vilnius−0,29%1 256,57
S&P 5000,26%6 840,2
DOW 300,09%47 562,87
Nasdaq 0,61%23 724,96
FTSE 100−0,44%9 717,25
Nikkei 2252,12%52 411,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,14
EUR/RUB0,00%93,17

OMX Baltic−0,03%290,97
OMX Riga−0,21%909,41
OMX Tallinn0,23%1 890,56
OMX Vilnius−0,29%1 256,57
S&P 5000,26%6 840,2
DOW 300,09%47 562,87
Nasdaq 0,61%23 724,96
FTSE 100−0,44%9 717,25
Nikkei 2252,12%52 411,34
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,14
EUR/RUB0,00%93,17

14.03.18, 10:47

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pangad peletavad välisinvestorid eemale

Välisinvestorite võimalus Eestisse raha paigutada on pea võimatuks tehtud, räägivad siinsed ettevõtjad.

Liisa Rebane

Ettevõtja Allan Martinson kritiseerib pankasid lühinägelikkuse pärast.

Ettevõtja Allan Martinson kritiseerib pankasid lühinägelikkuse pärast.
Foto: Raul Mee

„Eesti pangad on võtnud selge kursi vähendada mitteresidentide protsenti,“ ütles ettevõtja Allan Martinson Äripäevale. Mõnest põhjusest on tema sõnul võimalik hästi aru saada, kuid on probleem: „Põhimõtteliselt võetakse kõiki tuimalt ühe reegliga, vaatamata firmade tausta,“ ütles ta.

Arsenal Center OÜ juhatuse liige Aadu Oja tõdes, et mitteresidentide investeeringutest Eestisse ei saa enam üldse rääkida. „Meie kogemusel on põhimõtteliselt võimatu sujuvalt teha asju isegi ühe pangagrupi sees näiteks Tallinnas ja Riias,“ ütles ta.

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Lauri Isotamm avaldas sel teemal pahameelt sotsiaalmeedias. „Laiemale avalikkusele tuleb ehk üllatusena, et juba umbes aasta jagu ei saa mitteresidendid Eestis enam sisuliselt pangakontosid avada, ei raha ega väärtpaberite jaoks. Ma ei räägi siin kahtlastest Venemaa firmadest või Põhja-Korea krüptokauplejatest, jutt käib ka suurtest, tuntud valgetest Lääne ettevõtetest.“

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pankadel puudub kompetents

Martinson kinnitas, et on kokku puutunud olukordadega, kus välisinvestor on Eestis pangakonto avamisega hätta jäänud. Tema sõnul on pankadel lihtsam olla konservatiivne. „Ma kahtlustan, et Eesti pankadel ei pruugi olla ka täit kompetentsi, et tuvastada maailmas tuntud tegijaid, näiteks mõnda riskikapitalifondi,“ ütles ta.

Martinson selgitas, et klientide tausta kontrollimine ja rahapesu tõkestamine on vajalik, aga tema meelest on mindud sellega äärmusesse. „Eesti pangad on väikesed ja teevadki teinekord kirvetööd,“ arvas Martinson.

Tema sõnul on pankadel nii moraalne kui ka sisuline kohustus majandusele kaasa aidata. „Nad ei ole lihtsalt riigiasutused, mis hoiavad registreid. Noh, nad peavad ka kasumit teenima. Ja kasumit teenib siis, kui majandus kasvab,“ ütles Martinson. Selles mõttes on praegune poliitika tema meelest lühinägelik.

Kaspar Korjus, Eesti e-residentsuse tegevdirektor: panka polegi vaja

Kindlasti on pangad võrreldes varasemaga konservatiivsemad. Mitteresidentidelt nõutakse läbimõeldud ja selget äriplaani ning väga konkreetset seost Eestiga, mis tähendab paljudele e-residentidele seda, et nad peavad otsima alternatiivseid lahendusi. Viimastel kuudel on juba rohkem kui pooled e-residendid avanud ettevõttele arvelduskonto fintech-ettevõtete kaudu.

Pankadest kõige avatum on mitteresidentide vastu LHV Pank, mille juhatuse esimees Erki Kilu on avalikult öelnud, et 70–90% mitteresidentidest, kes soovivad LHVs konto avada, saavad selle ka avatud. Ta märkis, et kindlasti on ka selliseid, kes saavad veidi põhjendamatu "ei", kuid üldiselt saab siis asja uuesti üle vaadata.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liisa Rebane

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Investeerimine

Seotud lood

Sisuturundus

06.10.25, 12:29

Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.