Autor: Liisa Rebane • 14. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti pangad on võtnud selge kursi vähendada mitteresidentide protsenti,“ ütles ettevõtja Allan Martinson Äripäevale. Mõnest põhjusest on tema sõnul võimalik hästi aru saada, kuid on probleem: „Põhimõtteliselt võetakse kõiki tuimalt ühe reegliga, vaatamata firmade tausta,“ ütles ta.

Arsenal Center OÜ juhatuse liige Aadu Oja tõdes, et mitteresidentide investeeringutest Eestisse ei saa enam üldse rääkida. „Meie kogemusel on põhimõtteliselt võimatu sujuvalt teha asju isegi ühe pangagrupi sees näiteks Tallinnas ja Riias,“ ütles ta.

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhatuse liige Lauri Isotamm avaldas sel teemal pahameelt sotsiaalmeedias. „Laiemale avalikkusele tuleb ehk üllatusena, et juba umbes aasta jagu ei saa mitteresidendid Eestis enam sisuliselt pangakontosid avada, ei raha ega väärtpaberite jaoks. Ma ei räägi siin kahtlastest Venemaa firmadest või Põhja-Korea krüptokauplejatest, jutt käib ka suurtest, tuntud valgetest Lääne ettevõtetest.“

Pankadel puudub kompetents

Martinson kinnitas, et on kokku puutunud olukordadega, kus välisinvestor on Eestis pangakonto avamisega hätta jäänud. Tema sõnul on pankadel lihtsam olla konservatiivne. „Ma kahtlustan, et Eesti pankadel ei pruugi olla ka täit kompetentsi, et tuvastada maailmas tuntud tegijaid, näiteks mõnda riskikapitalifondi,“ ütles ta.

Martinson selgitas, et klientide tausta kontrollimine ja rahapesu tõkestamine on vajalik, aga tema meelest on mindud sellega äärmusesse. „Eesti pangad on väikesed ja teevadki teinekord kirvetööd,“ arvas Martinson.

Tema sõnul on pankadel nii moraalne kui ka sisuline kohustus majandusele kaasa aidata. „Nad ei ole lihtsalt riigiasutused, mis hoiavad registreid. Noh, nad peavad ka kasumit teenima. Ja kasumit teenib siis, kui majandus kasvab,“ ütles Martinson. Selles mõttes on praegune poliitika tema meelest lühinägelik.

Kaspar Korjus, Eesti e-residentsuse tegevdirektor: panka polegi vaja

Kindlasti on pangad võrreldes varasemaga konservatiivsemad. Mitteresidentidelt nõutakse läbimõeldud ja selget äriplaani ning väga konkreetset seost Eestiga, mis tähendab paljudele e-residentidele seda, et nad peavad otsima alternatiivseid lahendusi. Viimastel kuudel on juba rohkem kui pooled e-residendid avanud ettevõttele arvelduskonto fintech-ettevõtete kaudu.

Pankadest kõige avatum on mitteresidentide vastu LHV Pank, mille juhatuse esimees Erki Kilu on avalikult öelnud, et 70–90% mitteresidentidest, kes soovivad LHVs konto avada, saavad selle ka avatud. Ta märkis, et kindlasti on ka selliseid, kes saavad veidi põhjendamatu "ei", kuid üldiselt saab siis asja uuesti üle vaadata.

Loe pikemalt Äripäevast.