Pangaliidu ettepanekud: kuidas kontrollida klienti?

Lihtsustatult jaguneb tunne-oma-klienti-valdkond kolmeks

Pangad peavad:

3. Tegelike kasusaajate andmete kajastamine.

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab kohustuse seada sisse tegelike kasusaajate register. Praegu on selgusetu, kuidas seda direktiivi nõuet täidetakse, kuna äriregistri süsteemile esitatud andmeid pankadele teadaolevalt registri poolt ei kontrollita ning kuvatav teave on pelgalt deklaratiivse iseloomuga. Pangaliit leiab, et nimetatud andmed on olulised kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning nende registris kajastamise õiguslik staatus peaks olema sarnane näiteks juhatuse liikmete andmete kajastamisega. See tähendab, et äriregistri infosüsteemi osale, mis kajastab tegelikke kasusaajaid, tuleb omistada õiguslik tähendus, mis asendaks praeguse deklaratiivse tähenduse ning mille eelduseks on riigipoolse kontrollisüsteemi sisseseadmine.

4. Majandusaasta aruanded.

Riik peaks võtma initsiatiivi ja muutma formaalsuse reaalselt toimivaks hoovaks. Sarnaselt pangandusmaailmaga tuleb aruandeid mitteesitavate juriidiliste isikute suhtes näidata üles karmust ja konkreetsust. Lisaks tuleb survestada sisuliste aruannete esitamist. Küll aga võiks kaaluda väikeettevõtetele lihtsustatud majandusaasta aruande tegemist.

5. Tasuta ligipääs registritele.

Seaduse ja muude regulatsioonidega seatud kohustuste täitmiseks on äärmiselt oluline, et pankadel oleks juurdepääs riigi käsutuses olevatele andmetele. Teatud juhtudel peaks olema võimalik teha ka masspäringuid koos juurdepääsu vajaduse põhjendustega.

Seadus kohustab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutama usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest pärit teavet. Praegu on selgusetu, kas ja kuidas on pankadele tagatud juurdepääs politsei- ja piirivalveameti andmetele e-residentidega kliendisuhete loomisel.

Ka peaks riigi andmekogudest saadav informatsioon olema tasuta, kuna andmete saamise vajadus tuleneb seaduse nõuete täitmise kohustusest.

6. Pankadevahelise infovahetuse tõhustamine.

Et väga oluline pankadevahelise koostöö ja infovahetuse põhimõte ka tööle saaks hakata, on hädavajalik seadusesäte sisustada, määratledes konkreetsemalt, missugust teavet ja mis tingimustel pangad vahetada saavad, minemata vastuollu krediidiasutuste seadusega.

Lisaks on pangaliit korduvalt teinud ettepaneku kaaluda arvelduskonto ja väärtpaberikonto lahtisidumist ning sätestada, et kohustatud isik vabaneb pärast lepingu erakorralist ülesütlemist hoolsusmeetmete kohaldamisest, kui kestvuslepingu faktiline lõpetamine ei ole võimalik. Seda eeskätt juhtudel, kui teenuse sisuks on väärtpaberite hoidmine. Sellisel juhul jääb pank kliendi väärtpabereid küll hoidma, aga ei paku sealjuures muid teenuseid ja kohaldab teenusele uued tingimused (blokeerides kontod vms).

Loe sellest, mida soovitab Pangaliit teha e-residentsusega, Äripäevast.