Uudised Finantsuudised.ee

Pangaliidu ettepanekud: kuidas kontrollida klienti?

Luup, mees

Arvestades nii Lätis kui ka Eestis viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmusi ja nende võimalikku mõju Eesti rahvusvahelisele mainele, pani pangaliit kirja sammud, mille põhjal võiks pangad rakendada nn tunne-oma-klienti-põhimõtet.

Lihtsustatult jaguneb tunne-oma-klienti-valdkond kolmeks

Pangad peavad:

  • tuvastama kliendi isikusamasuse;
  • tuvastama kliendi varaliste vahendite päritolu;
  • pidevalt jälgima kliendi majandustehinguid ja aru saama nende sisust, et tuvastada kahtlasi tehinguid ja vajadusel informeerida neist ametivõime.

Pangaliidu üldised ettepanekud

1. Osaliselt pööratud tõendamiskohustus ja tsiviilkonfiskeerimine.

Kui on tõendatud varjamistegevus (variisikute kasutamine, dokumentide fabritseerimine ja võltsimine) ning raha seaduslik päritolu ei ole nähtav, peab raha valdaja (või tegelik kasusaaja) tõendama ära raha seadusliku päritolu ja tegeliku kasusaaja. Pööratud tõendamiskohustuse sisseviimine ja selle alusel tsiviilkonfiskeerimise rakendamine oleks praktikas üks väheseid tõeliselt tõhusaid meetmeid Eesti rahapesuriskide olulisel vähendamisel nii otseselt kui ka pärast rakendamist preventiivselt.

2. Riigil olemasoleva PEP ja RCA informatsiooni registrisse kandmine ja jagamine pankadega.

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab pankade kohustuse tuvastada riigisisesed riikliku taustaga isikud ja rakendada nende suhtes täiendavaid hoolsusmeetmeid. Kuivõrd Pangaliidu hinnangul on see teave avalikul sektoril majanduslike huvide deklaratsioonide kaudu olemas, siis on eesmärk saavutatav teabe korrastamise, masintöötlust võimaldava registri loomise ning sellele kaasaegse juurdepääsu loomisega.

3. Tegelike kasusaajate andmete kajastamine.

Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab kohustuse seada sisse tegelike kasusaajate register. Praegu on selgusetu, kuidas seda direktiivi nõuet täidetakse, kuna äriregistri süsteemile esitatud andmeid pankadele teadaolevalt registri poolt ei kontrollita ning kuvatav teave on pelgalt deklaratiivse iseloomuga. Pangaliit leiab, et nimetatud andmed on olulised kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning nende registris kajastamise õiguslik staatus peaks olema sarnane näiteks juhatuse liikmete andmete kajastamisega. See tähendab, et äriregistri infosüsteemi osale, mis kajastab tegelikke kasusaajaid, tuleb omistada õiguslik tähendus, mis asendaks praeguse deklaratiivse tähenduse ning mille eelduseks on riigipoolse kontrollisüsteemi sisseseadmine.

4. Majandusaasta aruanded.

Riik peaks võtma initsiatiivi ja muutma formaalsuse reaalselt toimivaks hoovaks. Sarnaselt pangandusmaailmaga tuleb aruandeid mitteesitavate juriidiliste isikute suhtes näidata üles karmust ja konkreetsust. Lisaks tuleb survestada sisuliste aruannete esitamist. Küll aga võiks kaaluda väikeettevõtetele lihtsustatud majandusaasta aruande tegemist.

5. Tasuta ligipääs registritele.

Seaduse ja muude regulatsioonidega seatud kohustuste täitmiseks on äärmiselt oluline, et pankadel oleks juurdepääs riigi käsutuses olevatele andmetele. Teatud juhtudel peaks olema võimalik teha ka masspäringuid koos juurdepääsu vajaduse põhjendustega.

Seadus kohustab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutama usaldusväärsetest ja sõltumatutest allikatest pärit teavet. Praegu on selgusetu, kas ja kuidas on pankadele tagatud juurdepääs politsei- ja piirivalveameti andmetele e-residentidega kliendisuhete loomisel.

Ka peaks riigi andmekogudest saadav informatsioon olema tasuta, kuna andmete saamise vajadus tuleneb seaduse nõuete täitmise kohustusest.

6. Pankadevahelise infovahetuse tõhustamine.

Et väga oluline pankadevahelise koostöö ja infovahetuse põhimõte ka tööle saaks hakata, on hädavajalik seadusesäte sisustada, määratledes konkreetsemalt, missugust teavet ja mis tingimustel pangad vahetada saavad, minemata vastuollu krediidiasutuste seadusega.

Lisaks on pangaliit korduvalt teinud ettepaneku kaaluda arvelduskonto ja väärtpaberikonto lahtisidumist ning sätestada, et kohustatud isik vabaneb pärast lepingu erakorralist ülesütlemist hoolsusmeetmete kohaldamisest, kui kestvuslepingu faktiline lõpetamine ei ole võimalik. Seda eeskätt juhtudel, kui teenuse sisuks on väärtpaberite hoidmine. Sellisel juhul jääb pank kliendi väärtpabereid küll hoidma, aga ei paku sealjuures muid teenuseid ja kohaldab teenusele uued tingimused (blokeerides kontod vms).

Loe sellest, mida soovitab Pangaliit teha e-residentsusega, Äripäevast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2018, 11:34

Finantsuudised.ee toetajad: