Autor: Finantsuudised.ee • 18. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksmata arvete tõttu tuli Euroopa ettevõtetel viimase 12 kuu jooksul maha kanda keskmiselt 1,7 protsenti oma aastasest tulust. 2017. aastal oli vastav näitaja 2,1 ning 2016. aastal 2,4 protsenti.

„Uuringust selgub, et 61 protsenti Eestis ettevõtetest nõuab halva maksedistsipliini vastu seismiseks klientidelt ettemakseid. Sellest hoolimata tuleb Eesti ettevõtetel endiselt keskmiselt 1,66 protsenti aastasest müügitulust korstnasse kirjutada, mis on Balti riikide võrdluses kõige kõrgem näitaja,” ütles Intrumi tegevjuht Ilva Valeika. Lisaks kasutab 40 protsenti Eesti ettevõtetest võlgade sissenõudmist ja 43 protsenti on tõhustanud krediidikontrolli.

Küsitlusele vastanud ligi 10 000 ettevõtte esindajat kinnitavad, et aastaga on lühenenud ka maksetähtajad. Murettektitav on siiski asjaolu, et keskmine maksetähtaeg on endiselt oluliselt pikem kui kõiki Euroopa Liidu riike hõlmavas direktiivis maksimumina sätestatud soovitatavad 30 päeva. Kui ettevõtetevahelistes tehingutes on keskmine arve maksmiseks kuluv aeg 34 päeva, siis maksete laekumiseks avalikult sektorilt kulub keskmiselt koguni 40 päeva.

„86 protsenti Eesti ettevõtetest seisavad silmitsi olukorraga, kus neilt küsitakse maksetähtaegu, millega nad ei saa kuidagi rahul olla. Lätis on vastav näitaja 55 ja Leedus 56 protsenti,” lisas Valeika.

Luminor Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul kogeb Eesti majandus tugevat ja laiapõhjalist kasvu, mis mitme lühiajalise makronäitaja kohaselt annab mõista soodsast majanduskeskkonast ka käesoleval aastal.

„Tänase hea majanduskeskkonna juures on Eesti finantsseis tugev, säästud kasvavad ning sellest johtuvalt on ka ettevõtete maksekäitumine stabiilne. Ettevõtete piisavad finantspuhvrid aitavad pehmendada majandusstsüklite võimalikke mõjusid,” kinnitas Palm. Samas täheldas Palm, et üldjuhul tekivad raskused ja probleemid ikka heitlikumas keskkonnas.

Ettevõtetele võõras GDPR

Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) on muutunud kohustuslikuks kõigile ettevõtetele. Intrumi koostatud iga-aastases Euroopa maksetavade uuringus küsiti ettevõtetelt sealhulgas ka seda, milline mõju on isikuandmete kaitse seadusel maksudega seotud rutiinile, ning tuli välja, et 27 protsenti kõigist Euroopa ettevõtetest ei ole seadusest midagi kuulnud.

Baltimaades on vähim teadmisi GDPRi kohta Leedu (27%) ja Läti (23%) ettevõtetel. Eesti on Baltimaade hulgas GDPRist enim informeeritud, vaid 21 protsenti ettevõttetest ei ole kunagi GDPRist midagi kuulnud. Üllatav on seegi, et koguni iga kaheksas enam kui 250 töötajaga suurettevõte ei ole GDPRist mitte midagi kuulnud.

Euroopa maksetavade 2018. aasta uuringus küsitletud ettevõtete põhjal on kohustusliku GDPRi rakendamise keskmine kulu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele hinnanguliselt 8 000 eurot ja suurettevõtetele 65 000 eurot*. Seega on Euroopa Liidu 26 miljoni ettevõtte eeldatavad kogukulud 198 miljardit eurot.**

Isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) on koostanud ja vastu võtnud Euroopa Liit ning see on kohustuslik kõikidele ettevõtetele, kes käsitlevad Euroopa Liidu kodanikke puudutavaid andmeid. Kõik ettevõtted ja organisatsioonid peavad vastama GDPR-is kehtestatud nõuetele alates 2018. aasta 25. maist.

Intrumi Euroopa maksetavade uuringust 2018

2018. aasta Euroopa maksetavade uuring põhineb küsitlusel, mis viidi samaaegselt läbi 29 Euroopa riigis tänavu 24. jaanuarist kuni 23. märtsini. Uuringuga kogus Intrum andmeid 9 607 Euroopa ettevõtte kohta, et saada ülevaade Euroopa ettevõtete maksekäitumisest ja rahandusalasest olukorrast. Küsitlus viidi läbi isikute hulgas, kelle ametinimetuseks oli finantsjuht, krediidijuht, ärijuht vms. Rohkem infot uuringu kohta loe siit.

* Keskmine näitaja põhineb Euroopa Maksetavade Uuringus 2018 küsitletud ja GDPRi rakendamise kulud teatanud 3717 ettevõtte andmetel.

** Eurostati andmete põhjal.