Kodumaisel kapitalil põhinev Coop Pank kasvatas esimesel poolaastal kõigi olulisemate äriliinide tegevusmahte ja teenis 2 miljonit eurot kasumit. Pangaga liitus kuue kuuga 4900 uut klienti.

- Margus Rink (Coop Pank juhatuse esimees)
- Foto: Andras Kralla
Coop Panga laenuportfell kasvas esimesel poolaastal 19,4% ja hoiuseportfell 17,1%. Coop Panga hoiuste turuosa oli 2,1% ja laenuportfelli maht 1,5%. Eelmisel aastal kodumaised omanikud saanud Coop Pangal oli juuni lõpuks kokku üle 40 000 era- ja ärikliendi ning väikefinantseerimisega tegeleval tütarettevõttel Coop Finants ligi 99 000 klienti.
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink sõnas, et pank jätkab aktiivselt oma tegevuse laiendamist koostöös Coopi jaekaubandusäriga. „Coop Panga strateegia on integreerida lihtsamad pangateenused jaekaubandusega ja me oleme esimesel poolaastal astunud selleks mitmeid konkreetseid samme. Nii saab täna juba 28 Coopi poes avada pangakontot, vormistada pangakaarti ja esitada väikelaenu taotlust. Lisaks tulime mais turule Coop Sula teenusega, mis võimaldab Coopi kaupluse kassast sularaha välja võtta ja lähima kuu jooksul on see teenus kättesaadav kõigis 350 Coopi kaupluses üle Eesti,“ selgitas Rink. Poole aastaga lisandunud uute klientide arv viitab Margus Rinki sõnul selgelt sellele, et Coop Panga pakkumine on atraktiivne ja konkurentidest eristuv.
Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma ütles, et tänu soodsale majanduskeskkonnale ja aktiivsele müügitööle kasvasid äriklientide finantseerimise mahud 29% ning liisingfinantseerimise mahud 69%. „Oleme ettevõtete finantseerimisel keskendunud peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Pakume klientide ärispetsiifikast lähtuvat operatiivset ja paindlikku krediidiprotsessi. Esimese poolaasta head tulemused näitavad, et kliendid on meie lähenemise turul hästi omaks võtnud. Näiteks Coop Liising kasvatas tänavu kuue kuuga jõudsalt oma uusmüügi turuosa 1,8%-lt ligi 3%-ni,“ märkis Pajoma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.