Uudised Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Eestlane on saanud rikkaks, kuid raha kasvatamine nõuab veel õppimist

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik Mihkel NestorFoto: Andras Kralla

Eestlastel on raha rohkem, kui eales varem. Eraisikute pangakontodele on täna pargitud tublisti üle 7 miljardi euro. Summa on aastaga suurenenud nii umbes 10% jagu, mis näitab, et raha kipub lausa üle jääma. Kahjuks pole Euroopa keskpanga arvates majandus veel sugugi nii hea seisus, kui see eestlaste rahakoti põhjal näib. Läbi finantssüsteemi toiduahela väljendub keskpanga ettevaatlikkus selles, et hoiuarvel ei teeni raha intresside näol suurt midagi. Vastupidi – elukalliduse tõus kipub selle ostujõudu hoopis vähendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kuigi aina enamate kaaskodanike peamiseks eesmärgiks on saanud vaimsete rikkuste kogumine, juhindub enamus siiski veel materialistlikest huvidest, soovides suurendada oma rahalist jõukust. Kui raha pangaarvel ei kasva, otsitakse muid võimalusi. Eriti hästi paistab raha (üle)küllus silma kinnisvaraturul. Näib, et parim rakendus säästudele on 20m2 üürikorter, millelt üüritulu hakata teenima. Mis siis, et peamised üürnikud, 20-30-aastased noored, on demograafia karmi reaalsuse tõttu turult kadumas. Ehk ootab väikest vananevat riiki Euroopa perifeerias ees veel mingi imetabane muutus, mis tootluse kinnisvarast lakke lööb?

Kel hammas kinnisvarale ei hakka, peavad leppima teiste põnevate investeerimisvõimalustega. Krüptoraha-vaimustus on korrelatsioonis Bitcoini hinnaga taandumas, kuid 21. sajandi kullapalavik ei ole veel kindlasti lõplikult läbi. Jätkuvalt on populaarne kiirlaenude andmine neile, kelle käsutusse pangad hoiustajate raha lubada ei julge – tuntud ka kui peer-to-peer lending. Lisaks veel ühisrahastus, mis annab võimaluse kinnisvaraturult teenida neil, kel korteriostuks raha ei jagu.

Kas tee rikkuseni on leitud?

Jõukamate riikidega võrreldes on eestlaste eelistused siiski üsna eripärased. Meie varades domineerib raha ja kinnisvara, aina enam ka „põnevad“ investeeringud. Seevastu on heaoluriigi poolt hellitatud põhjamaalased leidnud, et parim viis rikkuse säilitamiseks ja juurde teenimiseks on investeerimine väärtpaberitesse. Pankade ja poliitikute vandenõu on sundinud pensionisamba abil ka eestlaseid väärtpaberiturgudele, kuid veel palju tagasihoidlikumas mahus.

Tõsisemalt rääkides näib, et finantshariduse omandamiseks tuleb läbi teha veel nii mõnedki pöörded majandustsüklis. Eelmine kriis andis eestlastele väärtusliku õppetunni laenamise osas, kuid muutis ebakindlaks ka finantsturgude suhtes. Ajalugu aga näitab, et raha finantsturgudele usaldamata, ei ole võimalik säästude väärtust ajas kasvatada. Kuigi alternatiivsed investeerimisvõimalused toodavad täna kõrgeid tootluseid, siis on kõrge intressi teine pool alati kõrge risk, mis hetkel, kui tsükkel pöördub, kindlasti ka reaalsuseks saab. Et lõpetada positiivse noodiga – ehk pakub eestlaste rahas hoitud rikkus järgmise kriisi madalpunktis soodsa ostuvõimaluse.

Märksõnad
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. July 2018, 14:35
ValdkonnaTööpakkumised Kõik tööpakkumised >